Transpordiameti statistika kohaselt registreeritakse igal aastal ca 6000 liiklusõnnetust, mille üheks osapooleks on metsloomad. Kevade saabudes on metsa all talveund maganud mesikäpad ja mägrapoisid jälle liikvel. Rääkimata aastaringselt ringisilkavatest metskitsedest.
Liikluskindlustus on küll liikluses osalevatele sõidukitele kohustuslik, kuid see ei korva metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjusid. Loomale otsa sõites tuleb üpris sageli klientidele üllatusena, et kohustuslik liikluskindlustus kahjusid ei korva ja kui tegemist on vanema sõidukiga ja kaskokindlustus puudub, tuleb enda rahakotti kergendada. IIZI on selleks puhuks turule toonud “Loomaga kokkupõrke” lisakaitse, mida saab osta koos liikluskindlustusega ja mille olemasolul ei pea autoomanik kahjusid kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustus.
Kõige enam metsloomadega kokkupõrkeid toimub reedeti
Kui vaadata, millised teelõigud on kõige ulukiohtlikumad, siis need koonduvad peamiselt Tallinna ja seejärel Tartu ümbrusesse. Sellel on ka väga loogiline põhjus. Nende linnade ümbruses on liiklustihedus suurem ning tõenäosus, et metsloom mõne autojuhiga kokku põrkab, on samuti tunduvalt suurem.
IIZI kahjuteate lahenduse möödunud aasta statistika kohaselt toimus kõige enam metsloomadega seotud kahjujuhtumeid reedesel päeval kella kella 15.00–17.30 ajal. Siit võib tuletada, et inimesed lõpetavad töönädalat ning hakkavad linnast ära sõitma, mistõttu on liiklus maanteedel tihedam ning metslooma võimalus kohtuda autojuhiga suureneb märgatavalt. Samas on näha, et õnnetusi on registreeritud rohkem ka varahommikul kella viie ja poole kaheksa vahel, samuti õhtustel tundidel kella 17.30-st 22.30-ni.
Põdravasikad esimest korda omapead, karudel algab jooksuaeg
Kui küsida, kas on mõni aeg aastas, kui loomi on teedel vähem või rohkem, siis vastus on, et liikluses tuleb valvas olla igal ajal, sest erinevad loomad on pidevalt liikumises.
Kui vaadata, millised loomad praegu eriti tegusad on, siis maikuus on valgel ajal kõige aktiivsemad maod, linnud ja eelmise aasta põdravasikad. Õhtu saabudes, kui päike loojub ja ilm hämardub, muutuvad aktiivsemaks ka siilid, jänesed, konnad ja linnud – kakud, metskurvitsad, öösorrid. Seega tasub mitte ainult loomade, vaid ka lindudega ettevaatlik olla.
Põdravasikaid võib praegu eriti tihti kohata, kuna põdralehmadel on poegimisaeg ning veel kogenematud eelmise aasta põdravasikad jäävad esimesed korda omapäi ning võivad maailma avastades ka maanteede äärde liiklust uudistama sattuda.
Ka karudega toimuvad liiklusõnnetused jäävad üldjuhul aprilli ja juuni vahele, kuna siis on mesikäpad talveunest ärganud ning otsivad aktiivselt toitu. Mai teises pooles algab karudel jooksuaeg, mis ajab nii isa- kui emakarud liikvele.
Looma järgmine samm on ettearvamatu
Meeles tuleb pidada, et kui metsloom on teepervel, siis on raske aimata, milline on tema järgmine samm. Ta võib teha järsu suunamuutuse, ootamatu hüppe või üritab vahetult läheneva auto eest läbi joosta.
Kindlasti ei ole mõistlik looma tee ääres märgates tema teeületamist kuidagi tagant kiirustada või teda muudmoodi ehmatada – see võib anda hoopis vastupidise efekti. Näiteks autost signaali lastes võib loom põgeneda tuldud teed tagasi, sest teab, kustpoolt ta tuli. Sellise liikumise tagajärjel võib uluk hoopis otse auto ette hüpata.
Miks metsloomad teedele üldse satuvad? Põhjus on väga lihtne. Maantee lõikab pooleks nende loomuliku elukeskkonna ning tohutu liiklusvooga maantee ja selle ületamine tekitab loomadele kindlasti stressi.
Transpordiamet on välja toonud 7 nõuannet, kuidas vähendada kokkupõrkeriski:
- Keskendu juhtimisele! Kui juhid, ära tegele telefoni ega teiste nutiseadmete kasutamisega. Jälgi maanteed ja selle ümbrust.
- Vali ohutu kiirus! Vali ilmastiku- ja teeoludele vastav sõidukiirus. Loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilmaga, eriti uduvihma ja kergema tuisu korral.
- Jälgi liiklusmärki “Metsloomad teel”! Ole selle märgi piirkonnas eriliselt tähelepanelik, sest seal ületavad ulukid teed sagedamini. Samuti tasub valvsaks jääda ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal.
- Ole tähelepanelik hämaral ajal! Eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem liikumisaktiivsus. Kui märkad silmapaari pimedas, aeglusta ja vajadusel jää seisma ning lülita ohutuled sisse.
- Metsloom on ettearvamatu! Kui uluk on teel või tee ääres, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Ära pidurda järsult ega kaota kontrolli sõidu üle. Esimese looma järel võib tulla ka teine ja kolmas. Samuti võib teed ületanud loom viimasel hetkel tagasi pöörata. Ära anna signaali, sest see ehmatab looma ja paneb ta ettearvamatult liikuma.
- Hoia pikivahet! See peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.
- Hoia tuled puhtana! Autotuled olgu alati puhtad, eriti pimedal ajal sõites. Arvesta, et pimedas piiravad oluliselt vaateulatust vastutuleva auto tuled! Vajadusel vähenda kiirust.
Õnnetuse korral on abiks kolm telefoninumbrit:
112 – helista, kui viga on saanud inimesed
1247 – helista, et teavitada vigastatud loomast
666 0300 – helista 24/7 kahjuabi numbril, kui sa ei tea, mida kahjustatud sõidukiga peale hakata
