“Küberriskid on kasvav trend, Eesti ettevõtete ettevalmistus nende maandamiseks on aga endiselt väga madal,” sõnab IIZI küberkindlustusekspert Helen Evert. “Tänapäeva ettevõtetes on andmed enamasti tunduvalt olulisem ja kallim vara, kui füüsilised asjad. Viimaste kahju korral saab need parandada või uued osta, andmelekke puhul on lisaks tegevuse katkemisele ohus ka ettevõtte maine,” lisab Evert.
Möödunud aastal käsitles RIA Eesti arvuti- ja andmesidevõrkudes 9135 juhtumit, neist ligi neljandik olid küberturbeintsidendid, millega kaasnes otsene mõju teabe või info konfidentsiaalsusele või kättesaadavusele. Everti sõnul on tegelik juhtumite arv tõenäoliselt palju suurem.
“Küberriskid ja andmelekete oht puudutab pea kõiki ettevõtteid IT-st ja meditsiinist logistika, hariduse ja majutusasutusteni välja,” märgib Evert. “Põhimõtteliselt puudutab see kõiki ettevõtteid, kes tegelevad mingil moel andmete kogumise või töötlemisega,” täpsustab Evert.
Everti sõnul katab küberkindlustus nii küberrünnakute, arvutiviiruste kui andmeleketega seotud kahjusid. “Kindlustus saadab kahju kannatanud ettevõttele appi terve meeskonna spetsialiste, kes aitavad tegeleda klientide teavitamise, mainekahju, lunavaranõude läbirääkimiste, IT-süsteemide tööle saamise ja muu vajalikuga. Peamine eesmärk on vähendada küberrünnakuga seotud kahju,” selgitas Evert.
IIZI vahendab Eesti ettevõtetel maailma juhtiva kindlustusmaakleri Lloyds of London küberkindlustust. Personaalse küberkindlustuse pakkumise saamiseks tuleb teada anda ettevõtte nimi, tegevusala ning käibe suurus.