Arvepettused – kuidas kaotatud raha tagasi saada?

27. august 20203 minut(it) lugemist
Arvepettused kuidas kaotatud raha tagasi saada

Kahjuks tuleb üha enam teateid arvepettuste kohta, mille käigus esinevad kurjategijad lepingupartneritena, sekkuvad meilivestlustesse ning muudavad arvetel olevat infot endale kasulikul viisil. Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel esines augustis 205 küberintsidenti ning hiljuti on arvepettuse ohvriks langenud näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla. Nõu annab IIZI kindlustusmaakler Helen Evert.

Petuskeemid on põhjalikult läbi mõeldud

Küberkurjategija näeb arvepettuse sooritamiseks vaeva, et kätte ohvri kohta rohkem andmeid saada. „Sageli kantakse jälgede varjamiseks suured rahasummad pikema perioodi vältel ja väikeste arvete alusel,“ kommenteerib IIZI kindlustusmaakler Helen Evert. Raha kantakse pangaarvetele Hiinas või kolmandates riikides, kust on seda keeruline jälitada või tagasi saada.

Petuskeeme on erinevaid – võetakse üle või võltsitakse müüja või ostja e-posti aadressi, pettur kasutab ära e-kirja autentimismeetodi nõrkusi või on luuakse sarnase välimusega e-kirja aadress, mis jätab mulje, et tegemist on kolleegi saadetud kirjaga. Võib ka juhtuda, et kurjategija helistab ettevõttesse ning palub arvel oleva konto asemel kasutada teist arveldusarvet. „Näiteks saadab pettur ettevõtte klientidele arveid finantsosakonda või muudab e-postkastis arve tellitud toote või teenuse eest, aga raha jõuab kurjategija kontole,” lisab Evert. Viimasel juhul võib pettus välja tulla alles hiljem, kui äripartner tasumata arve avastab.

Arvepettusega tekkivat finantskahju saab kindlustada

Kuigi tähelepanelikkuse ja hoolika kontrollimisega saab arvepettusi ära hoida, siis tasub arvestada, et kurjategijad on mõjuvad psühholoogid ning ka küberteadlik ja koolitatud inimene võib õnge minna. Kiire ja õigeaegse reageerimise korral on võimalik näiteks ülekanne tagasi kutsuda või loota raha tagasi saada kurjategija tabamisel, kuid üldjuhul on kaotatud raha tagasisaamine keeruline ja sageli võimatu.

Kindlustada tasub alati, kui ettenägematu finantskulu võib ettevõtte edasist tegutsemist oluliselt mõjutada. Arvepettustega tekkinud kahju hüvitatakse ärikelmuste või küberkindlustusega, viimane katab ka andmelekete ja küberintsidentidega seotud finantskahju. „Ühe kindlustuslepinguga on võimalik kindlustada enam, kui vaid arvepettused ja arvutikuriteod,“ lisab IIZI kindlustusmaakler. Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb veenduda, et leping sisaldaks ka arvepettuste hüvitamist, sest kõik lahendused seda ei paku.

Ärikelmuste kindlustus on sageli kõrgema omavastutusega, kuid see võimaldab katta ka suuremaid arvepettusega tekkinud kahjusid. „Ärikelmuste kindlustusega hüvitatakse töötajate või kolmandate isikute poolt tekitatud rahaline kahju (sh arvepettus),“ lisab Evert.

IIZI aitab Eesti küberruumi turvalisemaks muuta

RIA alustas teavituskampaaniaga, mille fookuses on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning viimastel aastatel firmadele enim rahalist kahju toonud küberintsidendid. IIZI kindlustusmaakler Helen Evert on üks kampaania kübersaadikutest, kes jagab teadmisi ja kogemusi tekkinud finantskahjude kindlustamise kohta ning annab nippe kuidas olla küberruumis ettevaatlikum.

Loe Eesti küberruumi olukorra kohta siitKüsi pakkumist info@iizi.ee või 6660300.