IIZI Kindlustusmaakleri ja advokaadibüroo LEXTAL korraldatud kindlustusseminaril tõdesid eksperdid, et ehituskindlustuse kriitiline osa on vastutuskindlustus, mille sisulisele poolele ei pöörata kindlustuslepingu ostmisel piisavalt tähelepanu.
Kindlustusteenused muutuvad sama kiiresti kui ehitusvaldkond. Ootused ehituskindlustusega hüvitatavale kahjule on muutunud, kuid kindlustust ostetakse jätkuvalt vanale kogemusele tuginedes. Kümme aastat tagasi piisas ehitusprojekti kindlustamisel lihtsast CAR lahendusest. Täna dikteerib kindlustusvajadust muutunud õigusruum, nõuded ehitistele ja selle projekteerimisele ning suur konkurents ehitusvaldkonnas.
Selge piir CAR’i ja ehitusvastutuse vahel
Ehituskindlustuste ostmisel tuleb tellijal ja ehitusettevõtjal pöörata senisest suuremat tähelepanu vastutuskindlustusele. Väga suur osa ehitusega seotud juhtumitest on seotud vastutuskindlustuse kahjudega. PZU kindlustuse riskijuhid Argo Argel ja Priit Levertand soovitavad osta ehitustegevuse vastutuskindlustuse CAR kindlustusest eraldi. Selline praktika on uuenduslik, kuid võimaldab osta laiema kaitse. Argel toob ühe näitena ehitaja poolt ehitusplatsile toodud, puudusega tootest tekkinud kahju. Sellised juhtumid jäetakse sageli kindlustamata, kuigi seaduse järgi vastutab antud juhul ehitaja.
LEXTAL kindlustusõiguse advokaat Olavi-Jüri Luik lisab, et ehitusettevõtjad vaatavad mööda tööandja vastutuse kindlustamisest ega arvesta tööõnnetuse mõjusid kogu ehitusprojektile. „Enim juhtub Eestis tööõnnetusi ehitussektoris. Meil on juba hulgaliselt kohtulahendeid, kus tööõnnetustega seotud kahjunõuded ulatuvad mitmesaja tuhande euroni.“
Projekteerija vastutuskindlustus ei pruugi aidata
Palju vaidlusi ja mõtteainet pakuvad projekteerimisvead, sest enamasti tulevad möödalaskmised ilmsiks alles ehitamise käigus. Ehitusprojekti üleandmise, ehitustegevuse alustamise ja vea ilmnemise ajalised piirid võivad olla erinevad. Näiteks võib projekteerija kindlustuslepingu nõuete esitamise aeg projektivea väljailmumise ajaks ammu möödunud olla.
Samuti ei hüvita kõik kindlustusandjad puhtmajanduslikust kahjust tekkivaid nõudeid. Valdav osa projekteerimisvigadega seotud kahjusid on puhtmajanduslik kahju, mis tähendab ehitustöö ringitegemist või lisakulude kandmist. Kui kindlustatakse ainult varaline kahju (kindlustustingimustes asjakahju ja isikukahju), siis tähendab kindlustusjuhtum kitsalt valesti projekteeritud ehitise osaga kahju tekitamist. Näiteks valesti projekteeritud sein kukub kokku ja lõhub ära teise seina või vigastab inimest.
Kindlustuslepingu ostmine on vajaduspõhine
LEXTALi ehitusõiguse spetsialist Marge Männiko toob välja mitmed ebamõistlikud kindlustustingimused, mida tellijad ehituslepinguga nõuavad. Ehituse riigihangete tingimustes korduvad samad vead. “Lepingupõhjad kipuvad levima ja nii leiab neist tihti jaburaid tingimusi või lisakaitseid objektidele, mille puhul soovitud tingimus ei ole üldse oluline,” leiab Männiko. Sama kinnitab Priit Levertand: “Vastutuskindlustuse limiiti küsitakse võrdselt lepingumahuga, kuigi tegelikult pole võimalik ehitusobjektil nii palju kahju tekitada.” Olavi-Jüri Luik lisab, et tellijapoolne projektide ülekindlustamine, mis omakorda ehitusprojekti tellijaks kallimaks teeb, on sage probleem.
IIZI soovitab osta ehituskindlustust targalt. IIZI ärikliendi osakonna juht Kaido Konsap rõhutab, et korralik kindlustusleping ei ole vajalik mitte ainult tellijale vaid ennekõike ehitusettevõtjale. „Kui juba osta, siis soovitame küsida algne pakkumine võimalikult laiale kindlustuskaitsele. Ehitusettevõtja ei tohiks karta küsida, sest tegelikult suudavad kohalikud kindlustusandjad tavalahendustest paremaid tingimusi pakkuda.” Konsapi sõnul on mõistlik erinevad lisakaitsed enne kindlustuslepingu sõlmimist üle vaadata ning hinnata, kas ja kuidas need kahjujuhtumi korral töötaksid.