Ekspordiriskidega seotud eksiarvamused

26. aprill 20242 minut(it) lugemist
Ekspordiriskidega soetud eksiarvamused

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu ekspordis aastatagusega võrreldes 5%, jõudes tänavu veebruaris 69% juurde.

Isegi pikaaegne eksportija võib seista silmitsi ootamatu olukorraga, mil tasumata arve tõttu tekkinud äririskid mõjutavad tema tegevust. Paraku teadlikkus krediidikindlustusest on vähene ja võetud risk maksab karmilt kätte. Toome koos krediidikindlustuse spetsialisti Eeva Arnoveriga välja 5 erinevat eksiarvamust, mis puudutavad ekspordiettevõtteid.

Äripartneri tausta tundmine ei pruugi riske hajutada

Iga uus äripartner tahab endast hea mulje jätta ning ka pikaajaline koostöö ei tekita ebakindlust võimalikke ohtude osas tulevikus. „Ettevõtte tausta uurimine on kindlasti oluline, kuid see ei maanda riske, vaid tekitab pildi ja arusaama võimalikest riskidest,“ rõhutab IIZI krediidikindlustuse spetsialist ja lisab, et tausta uuring võib välja tuua kindlustusvajaduse.

Peamised ekspordipartnerid on usaldusväärsed

Põhjamaadesse läks möödunud aastal üle 40% Eesti päritolu kaupade ekspordist. Sageli arvatakse, et Eesti peamised ekspordiriigid Põhjamaades on vähese riskiga. Küll aga maksejõuetusejuhtumid on üha sagedasemad ka seal – mullu langesid nii Soome kui ka Rootsi majandused aga ka Taani ja Norra majanduslik kasv oli äärmiselt tagasihoidlik.

Tähelepanu peaks pöörama vaid uutele koostööpartneritele

Aastatepikkune koostöö annab justkui mugavustunde, sest kõik on laitmatult toiminud ning millegi üle kurta ei saa – seega ei ole vaja riske maandada, sest neid ei eksisteeri.  Oluline on arvestada, et neisse riskidesse tuleb suhtuda sarnaselt nii uue kui ka juba tuttava parnteri osas. Näiteks võib partneri majanduslik seis järsult halveneda ootamatul põhjustel, mida ette prognoosida alati ei saa. Olgu selleks majanduskriis, poliitilised pinged, uued regulatsioonid sihtriigis, sanktsioonid, välisturu nõudluse vähenemine aga ka näiteks tööturuprobleemid.

Riskide maandamine on vajalik ainult suurtele ettevõtetele

„Jah, suuremad ettevõtted on tõenäolisemalt rohkem teadlikumad, kuid väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad valusamalt pihta, kui maksejõuetu partner nende teele satub,“ arvab Arnover. Krediidikindlustus aitab tagada finantsstabiilsuse ka väiksemal ettevõttel. Samuti annab see ekspordikindlust, et äri ka rahvusvaheliselt laiendada, mis toob riskide maandamise kulu kõrvale uue tuluallika.

Riskide maandamine piirab kasvuvõimalusi

Muidugi nõuab riskide maandamine teatud investeeringuid ja lisakulutusi, kuid võimalikud riskid ei pruugi jätkusuutlikku kasvu tagada. Riskide maandamisse tehtud investeeringud, alustades taustauuringust ja lõpetades krediidi kindlustamisega, annavad võimaluse ettevõtte tegevust laiendada ja uutele turgudele siseneda. „Hästi hallatud riskid lasevad keskenduda oma põhitegevusele,“ lisab IIZI krediidikindlustuse spetsialist.