“Lunavaranõuete puhul on äärmiselt oluline, et ettevõte ei hakkaks esimese hooga kohe ise maksma nõutud lunaraha, vaid pöörduks kõigepealt politsei ja Riigi Infosüsteemide Ameti poole. Kindlasti aitab sellistel juhtudel ka küberkindlustus, mis maksab vajadusel ka ettevõtte eest lunarahanõude ja seda omavastutuseta. Kui on võimalik midagi tehniliselt taastada või lunaraha osas läbi rääkida, siis teeb kindlustuse kahjupartner ka seda,” kommenteeris Helen Evert.
TEA Kirjastuse juhi Silva Tomingase sõnul on ettevõtte 5 aastaga kaotanud küberrünnakute tõttu ligi miljon eurot. “Kui vaadata seda summat, siis kindlasti on mõistlikum omada küberkindlustuse lepingut, kui tasuda nõutud lunavaranõudeid. Seejuures on lunavaranõuete tasumine vaid üks osa kindlustuskaitsest. Lisaks sellele katab küberriskide kindlustus kindlustusvõtjale endale tekkinud kahju – ennekõike andmete taastamise kulud või tegevuse katkemisega seotud kahju, nt e-pood või tellimuste vastuvõtt ei toimi ning võimalikud nõuded ettevõtja vastu seoses intsidendiga. Kõige suurem väärtus küberkindlustusest on kindlasti kriisijuhtimise ja andmeleketest teavitamise abi ja kulude katmine omavastutuseta ehk esimesest sendist,” lisas Evert.
Everti sõnul on positiivne antud juhtumi puhul see, et TEA Kirjastus on välja arvutanud kahju, mis küberrünnakud ettevõttele põhjustanud on. “Uuringute põhjal pole suurem osa ettevõtjaid võimalikule või tegelikule kahju suurusele isegi mõelnud.”
Eesti Päevalehes hiljuti avaldatud lugu TEA Kirjastusest ja nende kokkupuudetest küberohtudega.
Loe lähemalt küberriskide kindlustuse kohta ja küsi pakkumist oma ettevõttele!