Igapäevaselt juhtub Eestis vähemalt 15 suurulukiga õnnetust päevas. Valdavalt lõpevad need looma hukkumisega, kuid elu on kaotanud ka autojuhid. Sügisel muutuvad järk-järgult päevad lühemaks ja pime aeg nõuab harjumist nii inimestelt kui loomadelt. Sügiskuudel ületavad sõiduteed kõige sagedamini:
Valgel ajal – maod, oravad, hirved ja põdrad
Pimedal ajal – konnad, kakud, siilid, põdrad, metskitsed, hirved, metssead, rebased, kährikud.
Selge on see, et koidikul ja hämarikus on loomade liikumine kõige tihedam, mis nõuab ka autojuhtidelt nendel kellaaegadel suuremat tähelepanu.
Loomad ei taju sõidukite kiirust
Kui mõelda, miks loomad tiheda liiklusega sõiduteele satuvad, siis peamine põhjus on Tartu Ülikooli zooloogia osakonna terioloogia kaasprofessori Jaanus Remmi sõnul asjaolu, et loomad ei taju kuigi hästi sõidukite kiirust. Seda just maanteedel, kus kiirused on suuremad.
“Metsloomad on arenenud välja sellise keskkonna jaoks, kus nii kiiresti liikuvaid objekte naljalt ei leidu. Linnud küll näiteks lendavad 60–70 km/h, kuid nemad ei puutu metsloomadega kokku ega tekita neile mingisugust ohtu. Seega pole nad võimelised aduma teel liikuva sõiduki kiirust ja seeläbi ka seda ohtu,” selgitab Remm.
Valgusvihku on kerge kinni jääda
Teiseks toob Remm välja, et pimedamal ajal näitavad sõiduki tuled loomale teed selgemini ja tal tekib justkui arusaam, millises suunas liikuma peaks. “Selliseid juhtumeid tuleb ette üsna tihti näiteks jänestega. Kui jänes on sattunud tulede valgusvihku, siis on tal väga keeruline sellest vihust välja hüpata ja ta jääb pikki teed jooksma.”
Sellises olukorras võiks auto seisma jätta ja tuled korraks välja lülitada, et loom pääseks valgusvihust ja saaks teed ületada.
Remm märkis, et tihtipeale satuvad loomad autot nähes paanikasse ja tekib nii-öelda ebaratsionaalne põgenemisinstinkt. “Loom ei suuda enam analüüsida, kuhu suunas ta liikuma peaks ja mis kiirusega. Sellest tulenevalt teeb ta vale otsuse ja hüppab autole ette.”
Metsloomal on alati peatee
Nii mõnigi kord tekivad õnnetused seetõttu, et autojuht üritab maanteed ületavat metslooma tagant kiirustada või eemale peletada signaali lastes, kuid see võib anda hoopis vastupidise efekti. Signaali kuuldes võib loom ehmuda ja hoopis tuldud teed mööda tagasi põgeneda. Põhjus peitub turvalisuses – loomad peavad tuldud teed ohutuks ja tõenäoliselt pöörduvad sama rada pidi tagasi, mistõttu võib loom otse auto ette hüpata.
Õnnetuse korral on abiks kolm telefoninumbrit:
112 – helista, kui viga on saanud inimesed
1247 – helista, et teavitada vigastatud loomast
666 0300 – helista, kui sa ei tea, mida kahjustada saanud sõidukiga edasi teha. Tegu on ööpäevaringselt avatud kahjuabi numbriga.
Sõidukikahjud katab kindlustus
Metsloomaga kokkupõrkel aitab sõidukikahjud korvata kaskokindlustus, kuid vanematele sõidukitele seda teha ei saa. Sel juhul on abiks IIZI liikluskindlustuse lisakaitse, mis korvab loomaga kokkupõrke tagajärjel Sinu sõidukile tekkinud kahjud.
Lisakaitse ongi mõeldud just vanematele sõidukitele, millele kaskokindlustust teha ei saa. See tähendab, et loomale otsasõidu korral ei pea autoomanik kahjusid ise kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustusselts – täpselt nagu kaskokindlustusega.
“Kokkupõrge loomaga” lisakaitset on võimalik osta koos liikluskindlustusega ja see kehtib kõikide loomade ning lindudega seotud kokkupõrgete puhul.