„Äri katkemine võib tuua kaasa rahalise kahju, mainekahju, klientide ja tarnijate kaotamise ning isegi pankroti,” ütleb IIZI Kindlustusmaakler AS-i korporatiivkliendiüksuse äriüksuse juht Kaido Konsap. Ta toob näite: „Kui tootmisettevõtte hoones leiab aset kindlustusjuhtum vee- või tulekahju näol, kukub tõenäoliselt ära suur osa selle firma käibest ja kasumist ning kulub mingi ajaperiood, kuni hakatakse tootma õnnetusele eelnenud mahus.”
See, millal sama mahuni jõutakse, oleneb paljudest nüanssidest. Esiteks kahju ulatusest – kas hoonet, seadmeid ja sisustust annab kiiresti remontida või vajavad need väljavahetamist. Kui ettevõte peaks kaotama oma tootmisseadmed, võib nende tarnimine ja paigaldus võtta aega kuid spetsiifiliste seadmete puhul ka enam kui aasta. Ja kui tekib mõni ettenägematu sündmus, mis tõstab olukorra kompleksust (nt kordub Suessi kanali blokeerimine), lisab see äri katkemise perioodile veel täiendavat pikkust., Kokku võib see tähendada ärilises mõttes miljoneid eurosid kahjumit.
Kui ettevõttel on sõlmitud ärikatkestuse kindlustusleping, maksab kasumi- või käibekaotuse kinni kindlustus. Kindlustus katab mitmesuguseid kahjusid, sealhulgas saamata jäänud kasumi, tegevuse jätkamiseks tehtud lisakulutused ja töötajate palgad. Kuna äri säilimise huvides on oluline sidemete säilitamine koostööpartnerite või tellijatena, siis võib, sõltuvalt kindlustuslepingust olla kaitse all ka ärimahtude säilitamiseks tehtud lisakulud, nt allhankijate kasutamine, ajutiste rendipindade kulud jne.
Ärikatkestuseks loetakse reeglina varakindlustusjuhtumeid nagu tule-, veekahjud, seadmerike, aga ka moodsa aja mittevaralisi kahjusid nagu pandeemia ja küberintsidendid, samuti looduskatastroofide tagajärjel tekkinud rahalised kahjud. Eestis on reeglina kindlustuslepingu pikkus 12 kuud, kuid reaalsuses võib ettevõtte töö olla häiritud ka pikemaks ajaks.
Ettevõtjad peavad ärikatkemise riski oluliseks, kuid teadlikkus kindlustamise võimalustest on madal
Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) tegi pandeemiajärgselt uuringu, kui palju globaalseid ettevõtteid olid end kindlustatud pandeemia riski vastu ning paljudel neist oli olemas ka ärikatkemise kindlustus. Selgus, et äri katkemist pandeemia tõttu polnud hinnatud kuigi kõrgeks, seda polnud tähele pandud või ei usutud, et pandeemiarisk võiks kokkuvõttes eksisteerida ja kuigi kalliks osutuda.
IIZI Kindlustusmaakler ASi finantsjuht Kaido Kepp sõnab, et Ameerika Ühendriikides omavad 30% ettevõtetest ärikatkemise kindlustust ning Prantsusmaal on kõigist ettevõtetest, kellel on varakindlustusleping, umbes pooltel sõlmitud ka ärikatkemise kindlustus. IIZI korporatiivklientidest on 2022. aasta seisuga sõlminud varakindlustuse juurde ärikatkemise kindlustuse 15% organisatsioonidest, aasta varem oli see number vaid 6%.
„Võimalik, et tänane ebakindel ärikeskkond paneb inimesi rohkem tulevikule mõtlema, teadlikkus tõuseb ning aina enam maandatakse riske kindlustusega. Suurimaks riskiks peetakse küberintsidenti, kuigi ka seda tüüpi ärikatkemise kindlustuslepinguid ei ole kuigi paljudel,” nendib Kepp. Samas on Allianz Risk Barometer uuringu järgi ärikatkemise kindlustusjuhtumite keskmine kahju globaalselt aastaid 2021 aastal 2017 võrreldes kasvanud 20%.
Soovitused ärikatkemise kindlustuse sõlmimiseks:
1. Kindlustuse periood. Eestis sõlmitakse kindlustusleping klassikaliselt katma 12-kuulist kahjuperioodi. Kindlustusvõtjad võiksid mõelda, kas aasta jooksul on võimalik tarnida ja tööle panna neile vajalikud spetsiifilised tootmisseadmed ning taastada kahjueelne käibemaht. Kui mitte, tasub kindlustusseltsiga läbi rääkida pikem periood.
2. Kindlustussumma. Kas inflatsioonilises keskkonnas on piisav kindlustada näiteks 100 ühikut kasumit või käivet? Et leping oleks adekvaatne, võiks põhitingimused üle vaadata paar korda aastas ja vajadusel muuta.
Artikkel on esmalt ilmunud Äripäeva veebis 11.01.2023.