Igor Fedotov: innovatiivsed ravikindlustuse võimalused teevad võidukäiku

31. august 20215 min lugemist
Igor Fedotov innovatiivsed ravikindlustuse võimalused teevad võidukäiku

IIZI tegevjuht ja Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Igor Fedotov andis intervjuu, kus rääkis Eesti tervishoiusüsteemist, ravikindlustuse uutest võimalustest ja sellest, millist rolli saame kodanikena oma tervisekäitumises ise kanda.

1. Oleme aastaid rääkinud, kuivõrd oluline on inimeste enda vastutuse võtmine oma tervise heaolu eest. Inimeste käitumismustreid on aga küllaltki keeruline muuta ja mõjutada. Teie olete IIZI-s välja töötanud mitmeid teenuseid, mis aitavad inimesel endal rohkem vastutust võtta ja terviseküsimustes ise otsuseid teha. Kuidas tundub, kas oleme ühiskonnana valmis suuremaks muutuseks inimeste tervisekäitumises?

Kindlasti võetakse üha enam vastutust. Ka meie ettevõttena viime oma töötajate seas läbi igal aastal küsitlusi mõistmaks, millised pakutavad hüved nende hinnangul kõige olulisemad on. Täna võime öelda, et ravikindlustus on selgelt populaarseim eelistus ning see on üle poolte töötajate motivatsioonipaketi osaks. Seega on tervisekindlustuse teemad endiselt äärmiselt aktuaalsed.

Kui varasemalt on ostuvõimalused olnud pigem piiratud siis täna on terviseküsimustes rohkem võimalusi nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Kui aastaid tagasi motiveeriti töötajaid sportimisvõimaluste või ühisüritustega, siis tänases muutunud maailmas on kindla koha hõivanud ettevõtte ravikindlustus, mis annab töötajatele võimaluse tarbida tasulisi meditsiiniteenuseid. 2021. aasta esimese kuue kuuga võrreldes kogu 2020. aastaga on kindlustatute arv juba kasvanud pea 90% ning esimese kolme kuu tulemusena on Eestis kindlustatud üle 20 000 töötaja.

Tööandja poolt pakutavaid kaasaegseid tervisekindlustuse lahendusi eraisikul seni ei olnud võimalik osta, mistõttu lõime lahenduse ka eraklientidele, et see tühimik täita. Pakume kuumaksepõhist paketeeritud lahendust ka eraisikule, et terviseprobleemid ei jääks pikkade ravijärjekordade tõttu lahenduseta. Kliendid on võimalusest hästi kinni haaranud ning iga inimene leiab sobiva lahenduse, sest paketid on koostatud vajaduspõhiselt ja vastavalt soovile võib valida teenused alustades vaktsineerimistest, kaugmeditsiinist või hambaravist ning lõpetades retseptide ja saatekirjade pikendamisega.

2. Milline võiks olla tulevikus Eesti tervishoiusüsteem? Kas näete potentsiaali, et erasektor haaraks tulevikus suurte riigimonopolide kõrval suuremat rolli? Paljud head ja innovaatilised lahendused on ju ka täna tulnud just erasektorist.

Näen, et ainult riiklik ravikindlustuse süsteem ei ole piisav ja erasektor hakkab tulevikus kindlasti järjest suuremat rolli võtma. Kui me räägime teenuse kvaliteedi tõstmisest, siis süsteemi raha tuues, on võimalik pakkuda ka kõrgemat kvaliteeti. Samuti ei suuda riiklik süsteem ise kõikvõimalikke haigusi katta ning selle jaoks on erinevad ravikindlustuse tooted. Ideaalis leian, et siin võiks toimida sümbioos riikliku ja eraravikindlustuse vahel, et tagada nii kaitse vähem kindlustatutele, kuid pakkudes võimalust ka neile, kes soovivad laiemat kindlustuskaitset. Juba praegu eksisteerib maailmas toimivaid süsteeme, mistõttu ehk „jalgratta leiutamine“ ei olegi vajalik.

3. Eesti tervishoiusüsteemi tänane rahastusmudel ei ole jätkusuutlik ning analüütikud prognoosivad aastaks 2035 Haigekassa puudujääki 900 miljoni eurot. Millised on teie vaatest peamised probleemid, miks me riigina sellises seisus oleme? Kas oskate pakkuda lahendusi?

Tänane ravikindlustus tähendab ju kindlustuse traditsioonilises mõistes riski ülekandmist raha eest. Kui näeme, et risk suureneb, nt Covid-19 viirus, maksame välja rohkem, raviteenused kallinevad, elanikkond vananeb jne, siis tavapärase loogika järgi tuleks tõsta kindlustusmakset. Eesti mõistes siis tõsta ravikindlustuse maksu või leida muid alternatiive tekkiva kulu katmiseks. Maksu tõstmine on aga poliitiliselt keeruline ning vaevalt see mõne erakonna loosungina kedagi kõnetaks, mistõttu ühe alternatiivina oleks laual kindlasti erakindlustus. Inimestel võiks olla võimalus ise ravikindlustust osta, tasuda oma ravi eest ning valida ka endale sobivat raviasutust. Fookus peaks olema inimestel.

Ühest lahendust on kindlasti keeruline leida ning otsida ja kombineerida tuleks erinevaid võimalusi. Oluline on tagada kõigile kvaliteetne, kättesaadav ja vajalik teenus.

4. Tänane ravikindlustussüsteemi eelarve sõltub otseselt tööjõumaksude laekumisest. Sellest on saanud murekoht – meil on uued töövormid ja ärimudelid, rahvastik vananeb ning tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Milline võiks olla alternatiivne, jätkusuutlik rahastusmudel?

Arvan, et võiksime rääkida kombineeritud mudelist, mille komponentideks peaks olema riiklik ravikindlustus koos eraravikindlustuslahendusega. Ehk peaks arvestama ka ravikulude osas omaosalustega juhtumite korral, mis on tingitud näiteks alkoholi või narkootikumide kasutamisest jne. Leian, et süsteemi peaks panema raha, inimestel peaks tulevikus tekkima rohkem valikuid ning seda saab teha vaid juhul, kui kaasame erakindlustuse.

5. Koroonaviiruse ülemaailmne levik on mõjutanud kindlasti arenguid ka teie tegevusvaldkonnas. Too palun välja mõned suuremad plussid, milleni läbi käesoleva tervisekriisi jõudnud olete?

Tööiseloom on kohandunud järjest enam vastavalt olukorrale ning kaugtöö on tavapärane enamustes ettevõtetes. IIZI pakkus seda alternatiivi juba varasemalt, mistõttu ei olnud harjumine eriolukorra ajal midagi keerulist ning ka kodus saab teha väga efektiivselt tööd. IIZI on pannud rõhku innovatiivsete lahenduste välja töötamisse, et kindlustuse tarbimine oleks inimestele kättesaadav, mugav ja lihtne. Hea näitena saan välja tuua just praegusel hetkel olulise eraklientidele suunatud ravikindlustuslahenduse pakkumise erinevate pakettidena ja kuumaksevõimalusega. Usun, et seesuguste lahenduste suunas liigume järjest kindlamalt.

 Artikkel ilmus ka Teenusemajanduse Koja blogis.

Tutvu ravikindlustuse võimalustega ja küsi pakkumist!