Suur hulk tervishoiuteenuse osutajaid on täna endiselt ootel, kuigi kõik tervishoiuteenust osutavad ettevõtjad, kellele on antud tegevusluba, on kohustatud patsiendikindlustus lepingu sõlmima juba loetud päevade pärast. Seda kinnitavad ka IIZI andmed – kuigi avaldusi on palju, siis lepinguteks on sõlmitud 23% avaldustest. Missugused küsimused täna päevakorras on?
Oleme maaklerettevõtetest vaieldamatult juhtival positsioonil, koondades enda alla kõige suurema osa patsiendikindlustuse avaldustest ja lepingutest. Samuti on Eesti suurhaiglad kaasanud meid tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse riigihankemenetlustesse. See annab meile tugeva positsiooni läbirääkimistel alternatiivsete lahenduste otsimisel ja ühtlasi olulise eelise järgmiseks aastaks, et saaksime parimal võimalikul viisil oma klientide eest seista.
Kas on alternatiivseid lahendusi?
„Loomulikult peame kindlustusmaaklerina oluliseks, et saaksime klientidele esitada vähemalt kolm pakkumust, kuid täna on turul olukord segane ning töötame kliendi huvides, et selgust saada. Täna meile teadaolevalt ühtegi kindlat lahendust ei ole,“ nendib IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste sõnul ei ole ühegi valemiga novembris jõustuva seaduse muutmine võimalik, mida on ka erinevatel kohtumistel välja öeldud.
Hirm alusetute nõuete ees
Ajakirjandus suurendab kindlasti inimeste teadlikkust ja julgust esitada kahjunõude taotlusi, millest osad ei pruugi olla põhjendatud. „Oluline on mõista, et kõik nõuded ei pruugi olla põhjendatud ning ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiteks. Kas tegemist on juhtmiga või mitte, selgub kahjukäsitlusprotsessi käigus,“ märgib Murde-Parvelt.
Teenuse maksumus ei ole seotud kahju suurusega
Kui tervishoiuteenuse maksumus on teatud tegevusvaldkondades pigem madal, võib tekkida mulje, et omavastutuse suurus ei ole sellega proportsionaalne.” Tervisekahju korral ei ole teenuse maksumus määrav – isikukahju võib olla tunduvalt suurem,” selgitab IIZI tootearendusjuht.
Omavastutus – miks on maksete vahe nii väike?
Omavastutuse summa kannab tervishoiuteenuseosutaja, mis tähendab, et kui patsiendile või õigustatud isikule maksab kindlustusandja hüvitist, siis omavastutuse osa peab olema tervishoiuteenuse osutajal reaalselt olemas.
Omavastutuse muutmine ei mõjuta makset nii palju, kui tervishoiuteenuse osutaja ootab. Oluline on märkida, et suurem omavastutus suurendab riski, et nõude tekkimisel võib mõnel teenuseosutajal tekkida raskusi valitud summa katmisega, mis omakorda tähendab suuremat riski ka kindlustusandjale.
Hinnastamine tundub ebaõiglane
Paljud teenuseosutajad tunnevad, et nende ettevõtte tegevusega kaasnevaid riske ei võeta piisavalt arvesse. Hinnastamise peamisteks alusteks on tegevusala, käive, töötajate ja patsientide arv, omavastutus aga ka senise kahjupraktika puudumine, riski võtmine 10 aastaks, aga ka kahjukäsitluse ülesehitamise kulukus. „Vajadusel vaatame pakkumised üle koos kindlustusandjaga ning püüame selgitada teenuseosutajale hinna tagamaid,“ märgib Murde-Parvelt.
Teenuseosutaja aktiivselt ei tegutse, kuid tegevusluba eksisteerib
WIDENi kindlustusõiguse vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik nendib, et seadus ei vabasta tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajat, isegi kui ta ei aktiivselt teenust ei osuta. Teenuseosutaja peab tagama, et tema tegevus on igal ajal kaetud vastutuskindlustuslepinguga. Seega ei vabasta mittetöötamine kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest.
Kahjunõue esitatakse, kui ettevõte enam ei tegutse
„Kohustuslikus kindlustuses kehtib Eestis nn otsenõudeõiguse põhimõte. See tähendab, et kannatanul on alati otsenõudeõigus kahju põhjustanud isiku kohustusliku kindlustuse kindlustusandja vastu. See jääb kehtima ka siis, kui kahju põhjustanud juriidiline isik näiteks likvideeritakse või läheb pankrotti,“ kommenteerib Olavi-Jüri Luik, WIDEN kindlustusõiguse vandeadvokaat. Kui vastav kahjunõue esitatakse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, hüvitab kahju kindlustusandja.