2024. esimesel poolaastal kasvas kindlustusturg võrreldes möödunud aasta sama ajaga 9%. Esimese poolaasta turu kasvu taga on mitmeid erinevaid tegureid, kuid peamiselt kasvatasid turgu ravi- ja liikluskindlustus.
IIZI analüüs: liikluskindlustuse hindadele veel leevendust oodata ei ole
8. september 20248 minut(it) lugemist
IIZI finantsjuhi Kaido Kepi sõnul jõuab majanduskasvu üldine aeglustumine kindlustussektorisse viitega, mistõttu on tunda turul kerget jahenemist.
„Kasv tundub üsna korralik, kuid kui möödunud aastal kasvas turg samal perioodil 21,5%, siis nüüd täheldame jahenemismärke,“ märgib IIZI finantsjuht Kaido Kepp.“ Selle aasta mais kasvas turg võrreldes 2023. aasta maikuuga 8,6%, juunikuu võrdluses 5,4% ja juulis 6,6%.”
Kepi sõnul jõuab majanduskasvu üldine aeglustumine kindlustussektorisse viitega. Inflatsioon on näiliselt kindlustusmahte küll suurendanud, kuid selle taga peitub tegelik majanduskeskkonna seis, mis on Eestis viimastel aastatel olnud stagneeruv.
Liikluskindlustuse hindadele veel leevendust oodata ei ole
Arvestades üldist inflatsiooni ja uuenenud liikluskindlustuse seadust, prognoosib IIZI finantsjuht liikluskindlustuse hindadele siiski kerget tõusutrendi. Keskmine liikluskindlustuse aastamakse oli 2024. esimesel poolaastal 151 €.
Maksete kujunemisel mängivad olulist rolli kahjutrendid ja konkurents. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel suurenes keskmine kahjuhüvitis 3%, kuid samas tõusis keskmine kindlustusmakse 9% võrra. “Kahjude mõju maksetele on kindlustusseltside varasemate kogemuste tulemus, kuid ei ole hinnatõusu peamine põhjus. Pigem on maksete tõusu taga uue liikluskindlustuse seaduse rakendamine, millele kindlustusandjad on erinevalt reageerinud. Kuna pakutav kindlustuskaitse laieneb, on hinna kerkimine loogiline ja võib olla osaliselt juba maksetesse integreerunud,“ arutleb Kepp.
Eesti kindlustusturg on suuresti mõjutatud sõidukikindlustusest, mistõttu moodustab just liiklus- ja kaskokindlustuse hinnatõus valdava osa turu mahu kasvust. Teisalt leidub ka turu kasvu aeglustavaid tegureid. Näiteks on mõnes valdkonnas nõudlus vähenenud sõltuvalt sektori olukorrast.
Kaupade transportimise mahud on langenud
Statistikaameti andmetel veeti eelmisel aastal riigisiseselt hinnanguliselt 21,3 miljonit tonni veoseid ehk 8% vähem kui 2022. aastal, rahvusvahelistel vedudel 3,8 miljonit tonni veoseid ehk 7% vähem kui aasta varem.
Eesti veofirmad ei ole juba mõnda aega varjanud, et maanteetranspordis on keeruline aeg. Transpordisektorile avaldavad negatiivset mõju mitmed ebasoodsad muudatused alustades tööjõu puudusest, kütuse- ja aktsiisitõusust, raskeveokimaksust ja lõpetades uue liikluskindlustusseadusega kaasneva maksete tõusuga.
IIZI vedaja vastutuskindlustuse spetsialist Raido Türneri hinnangul seavad rahvusvahelised kohtud vedajate hoolsuskohustusele järjest kõrgemaid nõudeid ning hiljuti on hoolsuskohustust analüüsinud ka Eesti kohus. Täna on Eesti vedajate CMR-kindlustuslepingus raske hooletus sageli katmata või on kaetud osaliselt. Türneri sõnul tasub tähelepanu pöörata ka kehtiva autovedaja vastutuskindlustuse poliisil olevale õigusabikulude kindlustussummale, mis kodumaiste kindlustusseltside puhul on üldiselt viiekohaline ja mis ei ole piisav väljaspool Eestit toimuvate vaidluste lahendamiseks.
IIZI soovitab:
Täna on kindlustusturg n-ö müüja poolt dikteeritav ja ostja peab vaeva nägema, et ennast kindlustusandjaele atraktiivseks teha. Iga ettevõtja kontrolli all on veoautojuhtide valik, korralikke töötingimuste tagamine, juhtide harimine ja koolitamine, samuti digilahenduste kasutamine. Riskiennetusega süsteemne tegelemine vähendab pikas jooksus kahjude sagedust.
Küberturvalisus ja andmekaitse on oluline osa kestlikkusest
RIA andmetel toimus eelmisel aastal mõjuga küberründeid ja andmelekkeid 3 314. Võrdluseks, samal ajaperioodil registreeriti tulekahjusid mitte-eluhoonetes veidi üle 600. Küberründed ja andmelekked halvavad ettevõtte tegevuse ja tekitavad suurt rahalist kaotust ning hullemal juhul tähendab vilets turvalisus probleeme tehingute tegemisel või viia maksejõuetuseni.
Kuna valdav osa ettevõtteid on seotud tehnoloogia ja IT-süsteemide kasutamisega, siis kasvab ka vastutus nii tehnoloogia kui ka andmete eest. “Iga klient ja äripartner ootab, et nende andmed oleks turvaliselt kaitstud ja teenused toimivad tõrgeteta,” märgib IIZI finantsriskide spetsialist Helen Evert.
Küberturbe ja andmete turvalisusega seotud teemad on oluline osa ettevõtete jätkusuutlikkusest, kuigi need kipuvad keskkonna- ja sotsiaalsete tegurite kõrval veel hetkel vähem tähelepanu saama. Uued regulatsioonid nagu NIS2, DORA, andmemäärus jt annavad suuniseid, kuidas privaatsuse, küberturvalisuse ja andmehalduse praktikaid rakendada ja tõhusust mõõta. Riskide maandamiseks sobivate lahenduste hulgas tuuakse esile ka kindlustamise vajalikkust.
Küberkindlustuse lahendused toetavad hüvitamise kõrval juhtumite ennetamist. “Näiteks monitoorib suur osa kindlustusandjaid kindlustuslepingu eel ja selle jooksul oma klientide küberturvalisust, et nõrkused õigeaegselt parandada ja suuremat kahju ennetada”, toob Evert välja.
IIZI soovitab:
Andmete ja infosüsteemide kahjude jaoks on sobivaim lahendus küberkindlustus, kuid võimalik on kindlustada ka ründe tõttu tekkinud varakahju või pilveteenuse katkemise kahjusid. Tasub teada, et vara- ja vastutuskindlustuslepingutes ei ole küberrünnakute kahjud vaikimisi kindlustatud.
Ettevõtte varakindlustuses on esikohal kvaliteetne riskiinfo
Kindlustuspreemiate maht on 6 kuu võrdluses kasvanud, kuid mitte märkimisväärselt (34 mln € vs 31 mln €). Varakindlustuse kasv oli esimese 6 kuu võrdluses 8,3%, kuid juunis kasv pidurdus.
Riskiohtlikumates sektorites väheneb kindlustusandjate konkurents
Jäätmekäitluse, fossiilenergia, autoremondi töökodade ja puidutööstuste puhul on näha kindlustusandjate konkurentsi vähenemist. IIZI varakindlustuse valdkonna spetsialist Erko Toomet toob näiteks jäätmekäitlussektoris sagenenud kahjud, mille peamiseks põhjuseks on tulekahjud. „Konkurentsi vähenemine toob kindlustusturul kaasa fokusseerituma tähelepanu ohutuse ja turvalisuse aspektidele, samuti tuleb valmis olla omavastutuse osakaalu suurendamiseks ja kvaliteetse riskiinformatsiooni jagamiseks,“ lisab Toomet.
„Tõenäoliselt hakkame lähitulevikus nendes tegevusvaldkondades portfelli riski hajutamise eesmärgil nägema üha rohkem kaaskindlustuse või piiriülese kindlustuse lahendusi“. Toometi sõnul eeldavad mõlemad tavaliselt kvaliteetset riskiinfot või riskiraportit ning põhjalikku varasemat kahjustatistikat.
Rahvusvahelised kindlustusandjad on altimad fossiilsete energiaallikate tootmisobjekte kindlustama
Täna on paljud suuremad rahvusvahelised kindlustusandjad keskendunud rohetehnoloogiale, mille juues peavad nad arvestama, et uued ja mastaapsemad energia tootmise allikad toovad kaasa täiendavaid riske. „Riskid võivad olla seotud prototüüpide või uuendustega, mil seadmete toimimist ja võimalikke probleemkohti ei ole tootjad saanud pikaajaliselt testida,“ lisab Toomet.
Äärmiselt olulisel kohal on tootjate kogemused ja pakutavad garantiid. Selleks, et täita kindlustusandjate ootusi on kindlustusvõtjatel tähtis valmistuda senisest põhjalikumaks riskiinformatsiooni jagamiseks ning pikemateks läbirääkimisteks lepingutingimuste osas.
Kindlustusturul on huvi taastumatute elektri- ja soojusenergia tootmisobjektide puhul selgelt kahanenud, kuid välismaiseid kindlustusandjaid eksisteerib jätkuvalt ka nendele riskidele.
Suurem varakahju võib ettevõtte äritegevuse seisata
Suured kõikumised tarneaegades – seadmete, kriitliste komponentide, energiaallikate või muude varade osas – võivad ulatusliku varakahju korral tuua kaasa pikaajalisi seisakuid ja märkimisväärseid finantskahjusid. „Äri katkemise kindlustuskaitse ostmine on kindlasti soovituslik ning tulenevalt tarneaegadest peaks kriitilise pilguga üle vaatama äritegevuse katkemise vastutusperioodi,“ rõhutab Toomet. Suuremate või eritellimust nõudvate seadmete puhul võib tarneaeg tellimusest kuni lõpliku üleandmiseni olla oluliselt pikenenud võrreldes varasemate aastatega.
Ülemaailmsete keeruliste ilmastikuolude ja erakorraliste loodusnähtuste tõttu prognoosib Toomet ka Euroopa kindlustusandjate puhul katastroofikahjudele (Nat Cat) täiendavaid hüvitispiire ja piiranguid. „Tuleks jälgida, et valitud kindlustuskaitse sisaldaks ettevõtte ja kaasatud ekspertide riskihinnanguid katastroofiriskidele,“ nendib Toomet.
IIZI soovitab:
Kindlustuskulude kontrollimiseks tasub lepingute uuendamisel analüüsida alternatiivsete omavastutuste mõju kindlustusmaksele.
Krediidikindlustus võib elavdada ekspordi madalat taset
Statistikaameti andmetel eksporditi esimesel poolaastal kaupu jooksevhindades ligi 8,6 miljardit, ning esimesel poolaastal vähenes kaupade eksport 11%. Eesti Panga andmetel on kaubaekspordi kahanemise taga peamiselt töötleva tööstuse madalseis ja kütuste väljaveo vähenemine ning rahvusvahelisi kaubaturge iseloomustasid mullu nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Tänased märgid ei viita, et nõudlus kaubaturgudel kiiresti kasvaks ja Eesti peamistel sihtturgude taastumist võib võrrelda maratoniga.
IIZI krediidikindlustuse spetsialisti Eeva Arnoveri sõnul on nõudlus krediidikindlustuse järele tihedalt seotud majanduskeskkonna olukorraga.
Kui senised eksporditurud kaovad, peavad ettevõtted leidma alternatiivseid võimalusi uute turgude või äripartnerite näol, kuid teisalt ei tasu unustada ka kriisi väljakutsega silmitsi seisvaid pikaajalisi partnereid. „Krediidikindlustuse kulu tuleks võrrelda võimaliku kahjusummaga, mis näiteks tasumata arvetest või kliendi maksejõuetusest tekkida võib,“ märgib Arnover.
Lääne-Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtte kogukäibest ja 60% ettevõtete krediiditingimustel teostatud ekspordi käibest (European Systemic Risk Board, 2020). KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Katrin Savi sõnul moodustas 2024. aasta 6 kuu portfell kokku 299,4 miljonit eurot, hõlmates krediidilimiite 65 erinevas riigis. Krediidilimiitide portfellist moodustasid välisostjate suhtes kindlustatud krediidiriskid 79,4% ehk 237,7 miljonit eurot. Riikliku eksporditagatisega seotud krediidiriskide maht oli 18,3 miljonit eurot ehk 6,1% kogu krediidilimiitide portfellist.
Näeme lähiaastatel suuremat huvi riskijuhtimisotsuste ja krediidiriskide hindamisel ja prognoosime eksporditehingute kindlustamise kasvu.
IIZI soovitab:
Kindlustada saab kogu krediidiportfelli, erikokkuleppel konkreetseid piirkondi või riike ja tehinguid üksikute suurte ostjatega.
Juhtide vastutus kliima ja inimeste suhtes kasvab
Viimase 20 aasta jooksul on ettevõtte juhtkondade vastu suunatud nõudeid mõjutanud juhtimisalased tegurid. Nüüd on lisandumas keskkonna- ja sotsiaalse riskide fookus, mida peegeldavad kliimamuutuste ja rohepesuga seotud kohtuasjad ning mitmekesisuse ja kaasamisega seotud vaidlused.
Kõik see mõjutab ettevõtteid rahaliselt. “Näiteks võib ühiskondlik surve panna kliente eelistama konkurentide tooteid või protestima kogukonda ettevõtte tegevuse vastu. Omanike või investorite vaatest tekitab ettevõttele rahalist kahju ja esimesena vaadatakse juhtidele otsa,” toob IIZI finantsriskide spetsialist Helen Evert välja ühe ohukoha.
Ravikindlustus endiselt turu superstaar
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel oli vabatahtliku ravikindlustusega seisuga 31.07.2024 kindlustatud 58 561 töötajat ehk 4000 võrra enam kui aasta tagasi. 2024 aasta esimese seitsme kuuga kogusid kindlustusandjad kindlustusmakseid 17,4 miljonit eurot ja maksid samal ajavahemikul kindlustushüvitisi 7,8 miljoni euro eest. Vabatahtlikku ravikindlustust pakub hetkel 7 kindlustusandjat.
IIZI ravikindlustuse spetsialist Ingrid Siska-Mölderi sõnul on tööandja ravikindlustusest saanud lahutamatu motivatsioonipaketi osa ja kord juba kindlustuse ostnud tööandjad selle hüve võimaldamisest oma töötajatele ei loobu. Lepingute uuendusprotsessi käigus on tööandjal võimalik saada ülevaade töötajate poolt enim kasutatud teenustest ja vastavalt sellele kohandada kindlustuskaitset just oma töötajatele sobivaimaks.
2018. aastast kehtiv maksuvabastus tervise edendamise kuludele 100 euro ulatuses kvartalis on tänaseks ajale jalgu jäämas ja tervishoiuteenuste üldine kallinemine kajastub otseselt kindlustuspakkumustes. Samas ei ole põhjust muretsemiseks, sest kindlustatutele on endiselt tagatud mõistlik kaitse erakorraliste ja vajaduspõhiste raviteenuste korral.
IIZI soovitab:
Keskendu ravikindlustuslepingu sõlmimisel ootamatute ravikulude kindlustamisele ja jäta vajadusel eelisjärjekorras välja mugavusteenused.
Uus turul: patsiendikindlustuse puuduv kahjupraktika tekitab turul ebakindlust
Kõigil tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus sõlmida tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindustuse leping (patsiendikindlustus) hiljemalt 1. detsembriks 2024.
Ravivigade hüvitamise süsteemi kaasajastamine ja tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustuse seadus on palju tähelepanu saanud juba enne jõustumist. Kohustuslik patsiendikindlustus puudutab eelkõige tervishoiuteenuse osutajaid, kuid kaudselt iga patsienti, sest selle esmane ja kõige olulisem eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.
„Tervishoiuteenuste osutajad pöördusid meie poole üha sagedamini, mistõttu pakume juba täna veebipõhist küsimustikku, mis on sisendiks kindlustuspakkumiste saamisel,“ kommenteerib IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt. Esialgse info põhjal hakkavad kohustuslikku vastutuskindlustust pakkuma 2-3 kindlustusandjat.
IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt prognoosib, et kahjupraktika võib tuua muudatusi nii seaduses kui hüvitispiirides. Kuigi seaduses toodud hüvitispiirid on kõigile tervishoiuteenuse osutajatele samad, võivad reaalsuses olla vajadused erinevad. Väiksemad tervishoiuteenuse pakkujad soovivad hoida kindlustuskulu madalana ja poliisi ostmise protsessi võimalikult lihtsana. Suuremate raviasutuste puhul tekib ilmselt vajadus ka suuremate hüvitispiiride ostmiseks.