Kuna Kepi vastutusalasse kuulub ka personalijuhtimine, tõi ta väga olulise igapäevatöö nüansina välja tiimitunde hoidmise hübriidtöö tingimustes. “Hübriidtöö on üks suur proovikivi. Pidevalt tuleb mõelda, kuidas tekitada inimestele võimalusi, kus nad saaksid kokku tulla ja suhelda, isegi kui paljud töötavad kodukontoris,” märkis Kepp.
Suur osa Kepi igapäevatöös on seotud andmestruktuuride arendamisega. „Analüüsime, millised andmed meil on ja kuidas me saaksime neid paremini kasutada, et luua andmetest infot ja selle põhjal teha omakorda otsuseid,“ selgitas Kepp. Ta rõhutas, et andmete analüüs aitab mõista kliendikäitumist ja parandada teenuste mugavust ning efektiivsust.
Küsimusele, millised isikuomadused teevad finantsjuhi edukaks, vastas Kepp, et oluline on lugude jutustamise oskus. „Kõikide finantsnäitajate taga on mingi äriline lugu. Töötajad peaksid aru saama, kuhu me liigume ja kuidas finantsnäitajad seda kajastavad,” selgitas Kepp. Ühtlasi peab tema sõnul finantsjuht suutma selgitada ettevõtte strateegilisi suundi nii töötajatele kui ka aktsionäridele.
Suurt kasvupotentsiaali näeb Kepp küberkindlustuse valdkonnas. Praegu on Eestis sõlmitud vaid käputäis küberkindlustuse poliise, kuid Kepp arvab, et olukord muutub lähiaastatel kiiresti. “Kui praegu saame Eesti kontekstis rääkida napilt sajast küberkindlustuse poliisist, siis usun, et paari aasta pärast võib see arv kasvada sadadeni ja viie-kuue aasta pärast juba tuhandeteni. Näen selles valdkonnas suurt arengupotentsiaali,” ütles Kepp.
Kepp tõi esile, et küberohtude kasv ja hiljutised suurt avalikku tähelepanu pälvinud küberohud – näiteks üleilmne CrowdStrike intsident, mis puudutas ka mõnda Eesti ettevõtet – on oluliselt suurendanud teadlikkust küberturvalisuse tähtsusest. Kuigi avalikkus ei pruugi kõigist küberrünnakutest teadagi saada, on need ettevõtetele märkimisväärsed ja õpetlikud kogemused.
Kepp selgitas, et küberturvalisuse kindlustamine pakub ettevõtetele mitmeid eeliseid. Lisaks otsese kahju hüvitamisele aitab küberkindlustus katta ka võimalikke reputatsioonikahjusid ja õiguslikke kulusid, mis võivad tekkida pärast küberrünnakut.
Ta rõhutas, et küberturvalisus algab ennetusmeetmetest, nagu põhjalik IT-turvalisuse audit ja töötajate teadlikkuse tõstmine, kuid kindlustuskaitse on oluline lisakiht, mis aitab ettevõtetel võimalike rünnakute tagajärgedega toime tulla.
Kepi sõnul on ka geopoliitilised sündmused, nagu Ukraina kriis, aidanud suurendada teadlikkust küberturvalisuse olulisusest. „Sellised sündmused näitavad selgelt, kui haavatavad võivad olla riigid ja ettevõtted küberrünnakute suhtes, ja panevad ettevõtteid rohkem mõtlema oma turvameetmete tugevdamisele ja küberkindlustuse vajadusele,“ rääkis ta.
Majandustrendid peegelduvad kindlustuses viitega
Üldisi majandustrende majandustrende peegeldab kindlustussektor Kepi sõnul viitajaga. Kuigi inflatsioon on näiliselt suurendanud kindlustusmahte, peidab see sageli tegelikku majanduskeskkonna seisu, mis on viimastel aastatel olnud Eestis stagneeruv. „Sektori arengud on tihedalt seotud reaalmajandusega, mistõttu majanduse aeglustumine jõuab lõpuks ka kindlustussektorisse, mõjutades nõudlust ja kindlustuslepingute sõlmimist,“ ütles ta.
Kepp selgitas, et ettevõtted reageerivad majanduskeskkonna muutustele kiiremini ja drastilisemalt kui eraisikud. Näiteks transpordisektoris, kus nõudlus on langenud, on ettevõtted sunnitud riske ümber hindama ja kulusid kokku tõmbama. Samas on eraisikute kindlustuskäitumine stabiilsem, sest paljud lepingud, näiteks autoliisinguga seotud kindlustused, on kohustuslikud ja nende lõpetamine on keerulisem.
Reisikindlustus on valdkond, kus Kepp on täheldanud kiireid muutusi. Koroonaviiruse pandeemia tõi kaasa suurenenud teadlikkuse ja nõudluse reisikindlustuse järele, kuigi see põhjustas ka hinnatõusu. Nüüdseks on olukord stabiliseerunud ja hinnad langenud, kuid inimesed on endiselt teadlikumad reisikindlustuse olulisusest.
Vajadus kontrollida üha enam klientide maksevõimekust
Kepp selgitas, et krediidirisk on tänapäeva majanduskeskkonnas muutunud aina olulisemaks teemaks. Ehkki kindlustusmaaklerid ise krediiti ei paku, peavad nad siiski arvestama klientide võimalike makseraskustega.
Ta rõhutas, et kindlustusmaaklerite ülesanne on koguda klientidelt kindlustusmakseid ja edastada need kindlustusseltsidele. Kui klientidel tekivad makseraskused ja nad ei suuda oma kohustusi täita, võib see põhjustada kindlustuskaitse kaotamise, mis omakorda suurendab riske nii kindlustusmaaklerile kui ka kliendile endale. Selliste olukordade vältimiseks jälgib IIZI hoolikalt klientide maksevõimekust.
IIZI on kehtestanud mitmeid meetmeid, et ennetada krediidiriskiga seotud probleeme. „Meie jaoks on oluline, et kliendid oleksid teadlikud, et kui kindlustusmakse jääb maksmata, kaob ka kindlustuskaitse. See võib viia olukordadeni, kus näiteks kindlustamata sõidukil tekib endale kahju, mis jääb hüvitamata,“ rääkis ta.
„Ehkki meil pole olnud palju juhtumeid, kus klient päriselt maksmata jätab, peame olema ettevaatlikud. Meie ülesanne on teha koostööd klientidega, et mõista nende finantsseisu ja vältida olukordi, kus kindlustuskaitse kaob maksmata jätmise tõttu,“ tõdes Kepp.
Artikkel ilmus Finantsuudised.ee