Õnnetuse korral tuleb kulud kanda süüdlase kindlustusandjal, kuid tegelikult saab kannatanu ise valida, kas ajab asju oma kindlustuse või teise poole omaga. Kahju hüvitamise mõistes on mõlemad samaväärsed.
Valikuvõimalus asjaajamisel puudub vaid alltoodud juhtudel. Sellistel puhkusel tuleb pöörduda teise osapoole kindlustusandja poole:
- nõue esitatakse (kahjust teatatakse) enam kui 30 päeva kindlustusjuhtumist hiljem
- juhtumi tagajärjel on tekkinud ka isikukahju
- juhtumis osalenud sõidukite põhiasukoht ei ole Eesti
- kindlustushüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot
- kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest
Kui otsus ei meeldi, siis seda enam muuta ei saa
Kui kahju kannatanu esitab oma kindlustusandjale nõude, mida see ei pea käsitlema, teavitab oma kindlustusandja sellest viivitamata kahju kannatanut. Sellisel juhul tuleb nõue esitada kahju põhjustaja kindlustusandja vastu.
Kui kannatanu ei ole oma kindlustusandja otsusega rahul, ei ole tal üldjuhul õigust pöörduda sama nõude hüvitamiseks kahju põhjustaja kindlustusandja poole. Sama kehtib ka teistpidi: kui kahju põhjustaja kindlustusandja on teinud kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse, siis tavaliselt ei saa esitada enam nõuet oma kindlustusandjale.
IIZI soovitab:
- Kahju korral jälgi, et olukord oleks ohutu ning võimalusel piira edasist kahju.
- Fikseeri juhtum, esita esimesel võimalusel kahjuteade SIIN või küsi nõu 24/7 Kahjuabi telefonil 666 0300.
- Juhul, kui sõidukiga on ohutu liigelda, siis sõida vastavalt juhistele sõiduki esindusse või remonditöökotta.