Kahjujuhtumid ostukeskuste parklates on igapäevane nähtus

1. jaanuar 20184 minut(it) lugemist
Kahjujuhtumid ostukeskuste parklates on igapäevane nähtus

Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus 2016. aastal ligi 13 000 juhtumit, mis oli seotud parkimisega. See teeb 37% kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest. Kui lisada juurde ka kaskokindlustuse juhtumid, siis on parklas toimunud liiklusõnnetuste arv veelgi suurem. Ostukeskuste parkad ei erine tavapärasest liiklusest, kus kehtivad liiklemiseks ettenähtud reeglid. Tihti unustatakse, et parklas kehtib “parema käe reegel,” suunatule näitamise kohustus või erinevad sõidusuunad. Liiklusohutus saab alguse heast liikluskultuurist.

Ostukeskuste parklate kõige sagedamini esinevad kahjud

Kõige sagedamini tekib parklates kahjusid, kui tagurdatakse või liigutakse pärisuunnas parkimiskohale või -kohalt kahjustades teist pargitud sõidukit. Samuti tuleb ette mööduva sõiduki otsasõit pargitud autole ning sageli kahjustatakse ustega kõrval olevat sõidukit.

Ostukeskuste parklates kipuvad inimesed kiirustama, sõidetakse piiratud nähtavusega kohtades ega kasutata kõrvalist abi, samuti tuleb ette parkimist mitte selleks ettenähtud kohtadele. Õnneks üldiselt ei kaasne parklates toimunud kahjudega inimvigastusi, sest kiirused on väiksed või sõiduk seisab, kuid sellegi poolest toob see kaasa materiaalset kahju ning muresid autojuhtidele.

Parklas tekkinud avarii on kindlustusjuhtum, sest tegemist on sõidukitele liiklemiseks mõeldud alaga. Sinu sõiduki liikluskindlustusega tagatakse Sinu poolt teisele sõidukile põhjustatud kahju hüvitamine. Süüdlase enda kahju hüvitab kaskokindlustus (selle olemasolu korral).

Kui süüdlane lahkub sündmuskohalt

Kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette rohkem kui võiks. Tänu pealtnägijate abile või parklasse paigaldatud kaameratele leitakse need inimesed üles. Süüdlast võidakse karistada sündmuskohalt lahkumise eest kuni 2400€ rahatrahviga, kohaldada aresti või isegi peatada juhtimisõigus kuni 12 kuuks. Lisaks sellele esitatakse süüdlasele kindlustuse poolt tagasinõue hüvitatud kahju ulatuses, ka süüdlase sõiduki kaskokindlustuse andjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kui süüdlast ei leita, siis aitab kannatanut vaid olemasolev kaskokindlustus.

Kahjujuhtumi hüvitamine

Kahju hüvitatakse kindlustuse poolt juhul, kui avarii põhjustajal oli kehtiv liikluskindlustusleping (avarii põhjustaja oli teada) või kannatanul kehtiv kaskokindlustusleping (avarii põhjustaja teadmata, kannatanu sõiduki kahjude likvideerimine). Üldjuhul hüvitatakse taastusremondi kulud, kuid kui sõidukit ei ole otstarbekas taastada, siis sõiduki väärtus. Kui sõidukil oli enne kahjujuhtumit samas piirkonnas varasemaid vigastusi, siis nende parandus ei kuulu hüvitamisele.

Ostukeskuse parklates tuleb ette ka juhtumeid, kus ostukäru veereb sõidukile otsa ja võib nii sõidukit kahjustada. Sellisel juhul liikluskindlustus ei kehti ning kahjud hüvitatakse kaskokindlustuse alusel.

Hüvitatavad summad on väga erinevad – need sõltuvad sõiduki margist, mudelist, aastast, seisukorrast, kahjustustest ja veel paljudest muudest asjaoludest. Tavapraktika näitab, et parklakahjud jäävad üldiselt suurusjärku 500-1000€, sest parklas on liiklumiskiirus väike. Uuemate sõidukitega on kahjuhüvitised suuremad, sest sõiduki remont on kallim ja tehnoloogia keerulisem. On ka erandjuhtumeid, mil parklakahju tagajärjel on sõiduk on nii kahjustunud, et seda ei ole enam otstarbekas taastada ning hüvitada tuleb turuväärtus.

Näiteid kahjujuhtumitest parklates

  • Parkimismajja sõites unustatakse, et katuseraamil on jalgratas või sõiduki järel on haagis.
  • Mõlemad sõidukid tagurdavad üheaegselt, kuid hiljem väidavad, et mõlemad seisid kui teine sisse tagurdas. Parkla turvavideo salvestus kinnitab vastupidist.
  • Avatakse uks veendumata selle ohutuses ning mööduv sõiduk kahjustab ust.
  • Traktorisse jäetud laps langetab kopa pargitud sõidukile või paneb auto liikuma, mis vajub otsa teisele sõidukile.
  • Süütevõtit keerates sõidab auto kohvikusse, sest juht on unustanud käigu välja võtmata.
  • Sõiduk sõidab vastu ostukäru, mis liigub otsa pargitud sõidukile.

Ostukeskuste parklate korraldus on paranemas

2016. aastal jooniti paljud ostukeskuste parklad ümber nii, et need oleksid laiemad ning standartidele vastavad. See tekitas manööverdamiseks rohkem ruumi ning samuti kergendas ohutut väljumist sõidukist. Paljud kaubanduskeskused tegid lisaks peredele eraldi parkimiskohad, mis on laiemad kui tavalised, et lapsi oleks kergem turvatoolist või -hällist välja võtta ning see omakorda vähendab autouksega teise sõiduki kahjustamist. Ka on ostukeskused panustanud sellesse, et muuta liiklemist parklates arusaadavamaks – suunanooled silmapaistvamaks ning märgistuse selgemaks.

Täname panuse eest: Kristiina Koitla (IIZI sõidukikindlustuse tootejuht), Rain Tomingas (ERGO transpordikahjude osakonna juht), Janek Ljäkin (Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhataja), Jaanus Tanne (PZU sõidukikahjude grupijuhi) ja Anti Otsla (Seesami vanemkahjukäsitleja).