„Iga ettevõtja peab aduma riske, mis tema äri ohustavad. Ja väga oluline on seejuures mõelda, mida saab ise nende riskide vähendamiseks ära teha ja kuidas võimalikke negatiivseid juhtumeid leevendada. Näiteks soetada lühiajalise elektrikatkestuse jaoks generaatorid ning olla valmis plaaniks B, kui ettevõtte kaupa vedav kaubik peaks rikke tõttu teele jääma,” soovitab IIZI Kindlustusmaakler AS-i finantsjuht Kaido Kepp. „Loomulikult alati ei saa kõigeks valmis olla, nagu mitu aastat kestnud ülemaailmseks epideemiaks või 2022. aasta detsembris aset leidnud pikaajaliseks elektrikatkestuseks Saaremaal ja Hiiumaal. Samas on need head näited võimalike riskide kaardistamise kui ka mõnede riskide kindlustamise vajalikkusest.”
Ta nendib, et iga inimene tegelikult teab levinumaid riske nagu tulekahju, vargus, tormikahju või ärikatkemine läbi küberintsidendi, ent ikka loodetakse, et need asjad meie firmas ei juhtu. „Ja kui peakski midagi juhtuma, küll siis sel hetkel vaatame, mida edasi teha… See ei ole mingi riskide maandamine. Tegelikult peaks võtma appi lihtsa talupojamõistuse, mõtlema erinevad riskid läbi ning maandama need võimaluse piires juba ette.”
IIZI Kindlustusmaakleri korporatiivkliendiüksuse äriüksuse juht Kaido Konsap lisab, et äririskide kaardistamiseks ei pea looma mingeid eraldi rakendusi ega algatama erilahendusi, vaid tuleb lihtsalt mõelda läbi, mis on ettevõtte jaoks oluline ja mis võib äris juhtuda. „Maailmas on viimaste aastatega tõusnud ettearvamatus. Eesti kontekstis on küll näiteks looduskatastroofe olnud harva, mõni suurem torm 10 aasta jooksul, üleujutusi veel harvem. Samas on ilmastikunähtuste ootamatu mõju inim- ja äritegevusele sagenenud ka meie regioonis ning väliskeskkondki muutub aina etteaimamatuks. See võiks ju panna mõtlema, kas ka minu äri on ohus, kui toimub taas mõni erakorraline loodusnähtus või mõni riik teisele kallale tungib?”
Kas teate, mille eest ennast kaitsta?
Kõige lihtsam lahendus on riskide tagajärgede vastu kindlustamine, kuid ka siin peab täpselt teadma, mille eest end soovitakse kaitsta. „Kõige vastu on end keeruline kindlustada ja on riske, mille puhul ettevõtjad ei oskagi kindlustust küsida. Näiteks pandeemia vastu osteti seni harva kindlustuskaitset. Aga mõelda tuleb ka muudele ohtudele, näiteks kas olete valmis, et teie ettevõttele langeb juhuslik Vene rakett? Või energiavarustuses tuleb pikaajaline katkestus ja teie äri on sõltuv just sellest ühest energiatüübist? Või ettevõte langeb küberkuritegevuse ohvriks ja arvutid ei tööta kuu aega järjest, tehases toimub tulekahju, võtmetöötaja varastab teie intellektuaalse omandi? Järele mõeldes on need kõik tegelikult täiesti reaalsed ohukohad.”
Konsap lisab, et äritegevus võib katkeda või saada halvatud ka mittevaralisel põhjusel. „Stsenaariumeid on palju, aga iga ettevõtja peab ise mõistma, milline on nende juhtumite tõenäosus, mõju ärile ja kuidas end kaitsta? Äririskide läbimõtlemise vajadus on ettevõtte jaoks pingutust väärt! Ja kui kõike ei saa ise kaitsta ja ära hoida, siis äkki oleks kasu kindlustamisest?”
„Kui terrorismi, sõja ja rahvarahutuste oht on enamasti kindlustuse tavalepinguga välistatud, siis tegelikkuses on võimalik end kindlustada kõige vastu,” lisab Kepp. „Soovitame igal ettevõtjal panna kirja 5-10 tõenäolisemat ja/või suurema mõjuga riski, reastada need tähtsuse järjekorda ning arutada juhtkonnaga, kuidas neid ohte maandada. Kindlustusseltsidel on palju kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast ja kindlustusmaakler aitab klientide riske struktureerida: tuua välja suuremad riskid, nende mõju ettevõttele ning nende juhtumise tõenäosuse.”
Ettevõtja, kas oled need riskid enda jaoks maandanud?
- Klientide ja hankijatega seonduvad riskid. Kas teie ettevõte toetub oma tegevuses ühele-kahele kliendile ja hankijale? Mis juhtub, kui nad ootamatult koostööst ära ütlevad?
- Töötajatega seonduvad riskid. Kui töötajate silm särab, on ka ettevõte edukas. Kui töötajad ei ole oma tööandja suhtes positiivselt meelestatud, võivad juhtuda ootamatused: kollektiivne töölt lahkumine, vargused, ebaviisakas käitumine potentsiaalsete klientidega.
- Logistika ja hoonega seotud riskid. Kui sõltuv olete töökoha asukohast ja hoonetest – kas suudate vajadusel kiiresti ning paindlikult kasvada ja kahaneda? Kas teie hoonetest või logistilisest asukohast võib ühel hetkel saada risk teie äritegevusele?
- Toodete ja tootmisega seotud riskid. Kui haavatav te olete, kui peate mõne toote vea tõttu tagasi kutsuma või tagasi ostma?
- IT-riskid. Kui suurt kahju kannate, kui arvutid ja serverid on elektrikatkestuse tõttu pikalt maas? Kuidas olete end kindlustanud küberintsidentide vastu?
- Omaniku tervisega seotud riskid. Mis saab edasi, kui ettevõtte omanik peaks ootamatult haigestuma või surema? Kes teda asendab, kas kellelgi on olemas kogu teave ettevõtte dokumentatsioonist ja klientide-tarnijate kontaktidest?
Artikkel on esmalt ilmunud Äripäeva veebis 06.01.2023.