See on küsimus, mida ikka ja jälle küsitakse ning vastust kunagi keegi täpselt öelda ei oska. Selgust sellesse igavikulisesse teemasse aitab tuua automaatkastidele spetsialiseerunud Hõbenoole juht Jürgen Riim.
Kas tead, mis tüüpi käigukast sul on?
Esimene ja kõige olulisem asi – kui sa ei tea, mis tüüpi käigukast sul on (planetaar, DSG, variaator), siis ÄRA PUKSEERI.
Kuidas teada saada? Kõige kindlam ja kiirem viis on helistada esindusse. Abiks võib olla ka kasutusjuhendi või interneti uurimine. Väga selget märgistust käigukasti tüübi kohta kahjuks kangile ei märgita.
Kui sa tead, mis tüüpi kast sul on, siis:
Variaatorkasti ja DSG puhul võid pukseerida ainult juhul, kui mootor käib ja käik on N asendis ehk neutraalis. Kui mootor ei käivitu, siis ÄRA PUKSEERI. Tagajärjed võivad olla kümneid kordi kallimad, kui treileri kutsumine.
Kui sul on planetaarkast ehk tavaline automaatkast, siis erinevad tootjad ütlevad, et 30-50 km/h ja mõnekümne kilomeetri kaugusele võib ka seisva mootoriga masinat vedada. Kang muidugi N asendis.
Talupoja mõistusega saab siit järeldada, et ilmselt lähima remondikohani võib ettevaatlikult vedada, kui see jääb mõnekümne kilomeetri raadiusesse.
Kas variaatorit ja DSG kasti ei või meetritki vedada?
Loomulikult võib autot lükata mõnikümmend meetrit või kraavisõitnud autot välja tõmmata. Variaatorkasti puhul näiteks paarisaja meetri kaugusele käsitsi lükata võib olla veel võiks, aga slepis, kus kiirused oluliselt suuremad, enam mitte.
Seega väga lühikesed vahemaad (käigukang N asendis, aga auto mootor ei käi) kuskil töökoja hoovis on maksimaalne, millega võiks riskida.