Tõukeratas on lihtne, kiire ja taskukohane sõiduvahend, millega linnakeskkonnas liigelda. Paraku on tõuksi populaarsuse kasvuga samas rütmis paisunud ka nende kohal hõljuvad murepilved. Sageli on tõuksijuhid tähelepanematud kaasliiklejate suhtes, ülehindavad oma võimeid ja eiravad tõukeratta kasutamisele kehtestatud reegleid. Sellest tulenevalt kasvavad iga aastaga ka kergliikurite osalusel juhtuvad õnnetused.
Harjumaal registreeriti mullu 255 kannatanuga liiklusõnnetust, milles üheks osapooleks oli kergliikurijuht. See on aga vaid jäämäe tipp, sest meditsiinilist abi saanud kergliikurijuhtide arv oli märgatavalt suurem, ütleb politsei.
Möödunud aasta statistika oli järgmine:
- Ligi 80% kõigist õnnetustest olid ühesõidukiõnnetused, kus juht kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.
- Ligi 30% juhtudest on kergliikurijuht enne õnnetusse sattumist tarvitanud alkoholi. Võrdluseks: mootorsõidukitega juhtunud kannatanutega õnnetustes on 4% autojuhtidest eelnevalt tarvitanud alkoholi.
- Kõige rohkem õnnetusi kergliikuritega juhtus südaöö paiku. Suurim tõenäosus õnnetusse sattuda oli pühapäeva varahommikul kell 03:00.
- Kergliikuri ja mootorsõiduki õnnetustes jagunes süü enam-vähem pooleks. Sõideti hooga ülekäigurajale või sõiduteede lõikumisalale. Autojuhid eksisid pöördeid sooritades või möödusid peatumata juba ülekäiguraja ees peatunud sõidukist.
Kuhu peaks õnnetuse korral pöörduma ja kes katab kahjud?
Jalgratta, tasakaaluliikuri või tõukeratta ja auto omavahelise kokkupõrke korral on reeglina suurimaks kannatajaks kergliikleja. Vahel sõidetakse rattaga kõnniteel, teinekord sõiduteel, mis tekitab aga omakorda segadust ja toob kaasa liiklusohtlikke olukordi. Lisaks küündib renditavate tõukerataste piirkiirus 20 km/h ja erakasutuses olevate tõukside kiirus suisa 30 km/h, mis põhjustavad kahju korral tõsiseid tagajärgi.
“Juhul, kui toimub sõiduki ja tõukeratta kokkupõrge, siis hoolimata süülisusest hüvitab õnnetuses osalenud auto liikluskindlustus tõukeratta juhi ravikulud ja tõukerattale tekkinud kahju. Seda põhjusel, et autojuht vastutab suurema ohu allika valdajana enda tekitatud kahju eest oma süüst sõltumata,” selgitab IIZI sõidukikindlustuse tootearendusjuht Kristiina Kivilaan.
“Küll aga ei hüvita liikluskindlustus tõukeratturi poolt autole tekitanud kahjusid,” lisab Kivilaan, et autojuhil on õigus nõuda nende kahjude hüvitamist tõukeratturi juhilt endalt. “Autojuhi teine võimalus auto parandamiseks on aga kaskokindlustuse leping, kuid sel lepingul on teatavasti omavastutuse osa, mille tasumist on autojuhil antud olukorras õigus nõuda õnnetuse põhjustanud tõukerattajuhilt,” lisab ta.
Mis saab, kui rendifirma tõukerattaga õnnetuse põhjustanud juht lahkub sündmuskohalt?
Kui rendifirma tõukerattaga liiklusõnnetuse põhjustanud juht lahkub sündmuskohalt, tuleb helistada numbril 112 ja käituda sealt saadud juhiste järgi. Isiku tuvastamiseks saab politsei teha koostööd rendifirmaga. Rendifirma tõukerattaga õnnetuse põhjustanud isik vastutab nii autole kui tõukerattale tekitatud kahju eest.
Kõigi turvalisuse tagamiseks on ülimalt oluline, et rendifirmat teavitataks koheselt juhtunud õnnetustest. Nii saab rendifirma avariis osalenud tõukeratta hooldusesse toimetada, sest õnnetuse tagajärjel ei pruugi ratas enam sõidukõlbulik olla.
Õnnetusjuhtumikindlustusest on abi
Kergliikuri aktiivsel kasutajal tasuks end kaitsta tagajärgede leevendamiseks õnnetusjuhtumikindlustusega. Kahjujuhtumi korral makstakse haiguslehel oldud päevade eest valuraha ja päevaraha hüvitist ning kaetakse vajadusel ka näiteks hambaravikulud.
Juhul, kui elektrilise tõukeratta juht peaks jalakäijale otsa sõitma, siis vastutab jalakäijale tekitatud kahjude eest tõukerattur, st kõik jalakäijale tekitatud kahjud tuleb tal korvata omast taskust.
Õnnetusjuhtumikindlustus aitab küll tervisekahjude puhul, kuid varalist kahju saab nõuda õnnetuse põhjustajalt. “Mootorita jalg- või tõukeratta juht saab enda poolt tekitatud kahjude vastu kindlustada ennast eraisiku vastutuskindlustusega, mida pakutakse koos kodukindlustusega,” selgitab IIZI vara- ja isikukindlustuse tootearendusjuht Pille Plees ja lisab, et sel juhul hüvitab tekitatud kahjud kannatanule (jalakäija, teine rattur või auto) rattajuhi kindlustus.
Mõned liiklusreeglid, mis aitavad kergliikuriga turvaliselt kohale jõuda:
- Kergliikur on mõeldud ühele inimesele. Sõites kahekesi ja jalutades samal ajal veel kahte koera on tõenäosus õnnetusse sattuda märgatavalt suurem.
- Ole palun jalakäijate läheduses eriti tähelepanelik ja vähenda kiirust.
- Reguleerimata ülekäigurajal ei ole autojuhil kohustust Sulle teed anda (välja arvatud pöördel). Kuid nõrgema osapoolena tasub olenemata eesõigusest igal juhul veenduda, et autojuht on sind märganud.
- Sõiduteede lõikumisalal on eesõigus autojuhil, v.a juhul, kui tee andmise kohustus on liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti või kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
- Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev kergliikurijuht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
- Piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peab kergliikurijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.
- Alkohol ei aita Sind turvaliselt kohale. Taksoarve tasumine on olematu kulu võrreldes hilisema hammaste taastamisega, sest just need pisikesed, aga olulised asjad kipuvad kergliikuriga kukkudes kaduma minema.