Meile kellelegi ei meeldi mõelda sellest, mis kõik võib halvasti minna. Siiski tasub olla valmis ootamatuteks olukordadeks ja nende lahendamiseks. Paljudele tundub, et elukindlustust pole vaja, kuna „minuga ei juhtu niikuinii midagi“ ja elukindlustuse sõlmimine on pikk ja keeruline protsess. Samas, kindlustusjuhtumi korral on hüvitise saaja elukindlustuslepingu olemasoluga väga rahul. Elukindlustuslepingu sõlmimisele peaksid mõtlema eelkõige need , kellel on lähedasi, kes vajaksid rasketel hetkedel majanduslikku tuge.
IIZI TULETAB MEELDE:
Elukindlustuse sõlmimine on personaalne ja põhjalik protsess, et tagada parimad võimalused Sinu kindlustamiseks. Palume varuda aega ja püsivust, valmisolekut koos kindlustusandjaga töötamiseks.
Aktiivsed noored
Aktiivne elustiil, sportimine ja mõnikord ka ekstreemsed hobid annavad elule põnevust juurde. Paraku võib sellega kaasneda ka suurem õnnetuste tõenäosus. Aktiivse tegevuse tõttu toimunud õnnetusjuhtum võib inimese pikaks ajaks töölt eemale jätta, mistõttu sissetulekud oluliselt vähenevad.
Eesti tervishoiusüsteem näeb ette, et esimese kolme päeva eest ei maksta inimesele haigushüvitist, neljanda kuni kaheksanda päeva eest maksab tööandja töötajale 70% tema viimase kuue kuu keskmisest palgast ning alates üheksandast haiguspäevast (haigushüvitist saab määrata maksimaalselt kuni 182 kalendripäeva eest) maksab haigekassa töötajale iga kalendripäeva eest 70% tema sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendripäeva keskmisest tulust. See tähendab, et pikemal haiguslehel viibimine võib igakuistesse sissetulekutesse tekitada üle 30 protsendilise rahalise kaotuse. Sel perioodil võib just vaja olla täiendavaid kulutusi arstiabile või taastusravile. Täiendavate kulutuste katmiseks on mõeldud elukindlustuse juurde võetavad lisakindlustused, mis aitavad ravikulusid kompenseerida.
Paarid
Igaüks soovib oma väljavalitu eest parimal viisil hoolitseda ja pakkuda talle võimalikult head elu. Samas igapäevaselt ei mõelda sellele, kuidas hakkama saada, kui jäädakse ootamatult üksi. Kaaslase ootamatu surm on emotsionaalselt raske. Juhul kui kaotatud lähedane oli ka pere peamine sissetulekutooja, peavad paljud muretsema rahaasjade pärast. Kindlustushüvitise abiga saab endale vajadusel lubada pikemat töölt eemalolekut ja muutunud elutingimustega majanduslikult kohaneda ja finantskohustusi katta.
Lapsed ja lapsevanemad
Pere peamise sissetulekutooja elu kindlustamine on üks viis, kuidas pere finantsriske maandada. Nii on kindlustatu surma korral perele tagatud rahaline abi. Pere materiaalset turvatunnet suurendab ka vanemate lisakindlustuse olemasolu, mis pakub hüvitist ka töövõimetuse või kriitiliste haiguste puhul. See aitab tervise taastamisega seotud kulusid kompenseerida ja võimaldab ka piiratud eelarve puhul paremini toime tulla.
Laste jaoks loodud kogumislahenduste kõrvale saab lapsele sõlmida ka lisakindlustusi – sellisel juhul on tagatud hüvitised lapsega seotud õnnetusjuhtumite või lapse kriitiliste haiguste puhuks vastavalt kindlustuslepingu tingimustele. Tänu sellele saab keskenduda lapse ravile ja haigusest taastumisele, muretsedes vähem perekonna rahalise seisu pärast.
Laenuvõtjad
Laen on sageli üks pikaajalisemaid ja suuremaid finantskohustusi inimese personaalses või pere-eelarves. Seega peaksid kõik laenuvõtjad mõtlema sellele, et mis saab laenukohustusest siis, kui laenuvõtja võime laen tagasi maksta väheneb või kui laenuvõtja peaks ootamatult surema. Kindlustuse olemasolu säästab laenu käendajaid ja teiste tagatiste omanikke ootamatust väljaminekust. Näiteks 2014. aastal oli 47% AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse väljamakstud kindlustushüvitistest ja -summadest seotud just laenudega.
Ettevõtjad ja äripartnerid
Ettevõtete juhid ja omanikud võiksid sõlmida elukindlustuslepingud sissetuleku asendamiseks või ettevõtte tuleviku kaitseks. Majanduslikult võib olla raske nt ettevõttele ootamatute olukordadega toime tulla. Kindlustussummast võib abi olla äri stabiilsuse ja maksevõimekuse tagamisel.
Vastutustundlikud ettevõtted peaksid kindlustama ka oma töötajad. Eriti oluline on töötajate elu kindlustamine, kui tegutsetakse riskiderohkes valdkonnas (nt ehitus, tööstus, transport vms), kus tööõnnetused on sagedased. Tööinspektsiooni andmetel toimus 2013. aastal kokku 4180 tööõnnetust, millest 3385 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 775 juhul raske kehavigastuse ning 20 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2012.a on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 24 juhtumi võrra.
Töötajate kindlustamine võib olla osa ettevõtte motivatsioonipaketist. See suurendab töötajate kindlustunnet ja võib anda ka ettevõttele ootamatuteks juhtumiteks rahalise puhvri, olenevalt sellest, kes määratakse lepingus hüvitise saajaks.
Soovitame enne lepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja vajadusel pidada nõu asjatundjaga. Küsi elukindlustuse pakkumist info@iizi.ee või 16 660.
Kindlustamine on iizi.
Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, siis suurepärane võimalus selleks on IIZI uudiskiri.