Kindlustus kohaneb järjest enam globaalsete muutustega

20. jaanuar 20232 minut(it) lugemist
Kindlustus kohaneb järjest enam globaalsete muutustega

Kliimamuutus, pandeemiad, sõjad, inflatsioon, digitaliseerumine, demograafilised ja töökultuuri muutused on ühed kõige olulisemad tegurid, millega tuleb arvestada ka kindlustussektoris.

Kuidas tuleb kindlustus toime uute väljakutsetega?

Kiire infotehnoloogiliste vahendite areng uue sajandi esimestel aastatel võimaldas teha revolutsiooni ka tööstusriskide arvutamisel. Võimalik oli ennustada looduskatastroofe, sest internet võimaldas lihtsama vaevaga koguda andmeid maailma eri paigust. See omakorda tingis kindlustusandjatele parema arusaamise tulevikus juhtuvate võimalike kahjude mastaabi osas ning aitas kindlustusmaksetes arvesse võtta ka üksikute sündmuste sagedusi ja ulatust. Lisaks on toimunud suur areng tuleriski vähendamise osas, sest tootmisprotsessid on muutunud turvalisemaks ning teadlikkus seejuures kasvanud.

Need trendid on võimaldanud ka kindlustusandjatel varem kindlustamatuid riske kindlustada, sealhulgas loodusõnnetusi ja tarneahelaga seotud tegevuse peatumist. Kuigi Venemaa agressioon Ukrainas on osade riskide puhul muutnud ka põhimõtet “kõik on kindlustatav seni, kuni riski eest on piisav lisatasu”. Lisaks varakindlustusriskidele on standardiks saanud finantskindlustused nagu D&O ja küber ning muud erilahendused, mis on muutunud kättesaadavaks kõigile ettevõtetele.

Internetti kolinud müügiprotsessid ja kaugtöö pealetung

Ka suured kindlustusettevõtted kaaluvad personalimahukatest tegevustest loobuda. Kui praegu hallatakse kõike, alates kliendikontaktist kuni kahjude käsitlemiseni, siis tulevikus jagatakse tegevused väiksemateks osadeks ja ostetakse osa teenuseid sisse.

Covid-19 muutis ka kindlustusvaldkonna töökultuuri – kuigi kindlustus on töötajamahukas sektor, siis ei pea suurt osa tööst tegema ettevõtte asukohas. Kodust töötamine on muutunud normiks ja ettevõtteid ei vaja enam suuri kontoripindu ega võimsaid IT-süsteeme ning fookus on sotsiaalsete teemade juhtimisel. Juba enne pandeemiat arutleti müügiprotsesside viimise üle internetti ja osaliselt on see ka võimalik, kuid osade kindlustuste puhul ei usalda kliendid oma tundlikke andmeid masinatele ja keerukamate kindlustuste puhul vajab klient ka füüsilist kohtumist. Samas uus digipõlvkond soovib üha enam osta internetist ja kindlustusturg on sunnitud seal pakutavate lahenduste hulka laiendama.

Digiarengut kiirendab ka kindlustusspetsialistide puudus. Samas ei pea kartma, et kindlustussektoris töötajaid ei vajata. Endiselt on nende peamiseks ülesandeks nõustamine – eriti ettevõtete kindlustuste puhul, kus nõustaja roll läheb järk-järgult üle riskide hindamisele ja riskijuhtimisele.

Loe täispikka artiklit GrECo riskijuhtimise väljaandest Horizon SIIT!