1. Kahju vähendamine
Nii nagu käitub varaomanik kindlustuslepinguta, tuleks toimida analoogselt ka selle olemasolul – võimalikku kahju tuleks piirata ja vähendada. Näiteks on elementaarne, et pesumasina vooliku purunemisel suletakse esmalt korteri vesi või kui torm lõhub katuse, püütakse kõige pealt katkiseid kohti katta, et kahju vähendada. Kuigi kindlustusleping sõlmitakse ootamatu ning ettenägematu kahju puhuks ning arvestusega, et kindlustusvõtja käitub tavapäraselt, võib kohustuste eiramine kaasa tuua kindlustusandja keeldumise suurenenud kahju hüvitamisest. Tasub aga tähele panna, et kindlustusandja ei saa eeldada, et kindlustusvõtja riskib kahju korral oma eluga.
2. Kindlustusjuhtumist teavitamine
Seadusest tulenevalt tuleb kindlustusjuhtumist teada anda võimalikult kiiresti. Oluline on, et kindlustusselts saaks võimalikult kiiresti läbi viia olulisi toiminguid nagu kahju vähendamine, kahju suuruse tuvastamine, kahju hüvitamine ja vajadusel kahju põhjustanud isiku tuvastamine. Juhul, kui kindlustusvõtja teavitamisega viivitab, võib tekkida olukord, mil kindlustusandja ei pruugi tuvastada vajaminevaid andmeid või tekivad lisakulud. Sageli on kindlustusandjatel teatud päevade arv, mille jooksul tuleks kindlustusjuhtumist teada anda. Juhul, kui kindlustusjuhtumist õigeaegselt ei teavitata, tekitades nii kindlustusandjale hilisema kahju, võib kindlustusandja selle ulatuses kahju hüvitamisest keelduda. Kindlustusandjal on õigus täielikult kahju hüvitamisest keelduda, kui kahjujuhtumist ei teatata tahtlikult õigeaegselt.
3. Koostöö kindlustusandjaga
Kindlustusvõtja peab võimaldama kindlustusandjal uurida kindlustusjuhtumi asjaolusid. Näiteks kahju eest vastutavaid isikuid, et vajadusel saaks nõude esitada kahju põhjustanud isikule. Kui koostöökohustust ei järgita, on kindlustusandjal sageli keeruline ja isegi võimatu kindlustusjuhtumit käsitleda. Koostöökohustus hõlmab näiteks kohustust hoida kahjustatud ese kindlustusjuhtumi järgses olukorras, samuti ei tohi kindlustusvõtja kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi teha enne kui kahju on kindlaks tehtud. Kui kindlustusvõtja rikub koostöökohustust, tekitades nii kindlustusandjale kahju, on viimasel õigus hüvitist vähendada. Koostöö hõlmab ka kindlustusandjate nõuet kahju korral vajadusel sellest teavitada ka päästeteenistust, politseid ja teisi ametivõime. Selline käitumisviis annab kindlustusandjale võimaluse süüdlase vastu tagasinõude esitamise osas või näiteks tulekahju korral teavitamine tagab kahju vähendamise kohustuse.
4. Kahjujuhtum ja dokumendid
Tavapraktika on selline, et mida suurem on kindlustusvõtja poolt nõutav kindlustushüvitis, seda väiksem on kindlustusandja usaldus ning seda enam nõutakse tõendite esitamist. Hea tava on, et kindlustusandja nõuab vajalikud dokumendid korraga ning ei kasuta venitamistaktikat.
5. Valeinfo andmine kindlustusjuhtumi korral
Kindlustusandjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest ka juhul, kui edastatud on valeinformatsioon kahju kohta ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha kahju tegelikke asjaolusid, hüvitamiskohustust ning selle ulatust. Kindlustusjuhtumi asjaolude kindlaks tegemine on äärmiselt oluline, et kindlustusandja saaks välistada kindlustuspettused.
PhD Olavi-Jüri Luik on vandeadvokaat ja töötab advokaadibüroos LEXTAL
olavi@lextal.ee