Eestlane on autousku ja kõik, mis puudutab sõidukitega seotud muresid ja rõõme tekitab ühiskonnas tugevaid tundeid. Nii ka käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud automaks, mis tekitab arusaadavalt tuska, sest auto on paljude jaoks hädavajalik igapäevane osa elust ning niigi suurte kulude juures ei soovi keegi veel lisa maksta. Kuid riik on oma otsuse teinud, mistõttu tasub autojuhil teada, mis on käesolevast aastast tema jaoks automaksu seaduse tuules muutunud.
Eestis juba registreeritud auto tasust ei pääse
Jätkuvalt arvavad paljud, et registreerimistasu peab tasuma vaid välismaalt imporditava või uue sõiduki eest. Kui nii see ei ole, sest Eesti registris oleva auto eest peab pärast 2025. aasta 1. jaanuari tehtaval esimesel omanikuvahetusel tasu maksma.
Näiteks omad autot, mis on Eesti registris juba olemas. Kui müüd selle 2. jaanuaril edasi, tuleb maksta registreerimistasu. Kui järgmine omanik selle näiteks 3. jaanuaril omakorda edasi müüb, siis registreerimistasu enam maksma ei pea.
Tasumine käib selle vormistamisel sarnaselt senise riigilõivuga ning müüja ja ostja peavad ise otsustama ja ära märkima, kumb registreerimistasu maksab.
Maksud liisitud autol
Kui uus auto tuleb pärast 2025. aasta algust registrisse ning võetakse liisingusse, ei pääse see registreerimistasust. Küll aga on see ainus juhtum, kui registreerimistasu võib maksta osadena. Nimelt saab selle lisada liisingumakse hulka ja ühekordse makse riigile teeb automüüja. Sel juhul lisandub registreerimistasule ka käibemaks.
Sellest tasust pääses aga 2024. aastal juba kehtiva liisingulepinguga autoomanik liisinguperioodi lõpus. Kuigi juriidiliselt vahetab auto liisingu lõppedes vara väljaostmisel omanikku – panga käest eraomanikule –, ei nõuta sel puhul registreerimistasu. Maksma peab seda alles auto järgmisel müümisel. Liisinguauto aastamaksu peab muidugi maksma vastutav kasutaja, mitte omanik ehk liisinguandja.
Registreerimistasu erandid
Tasub meeles pidada, et registreerimistasu ei pea maksma näiteks auto saamisel päranduseks või müümisel lammutusfirmale. Tasu ei nõua riik ka siis, kui sõiduk müüakse välismaale. Vastupidi, viimasel juhul saab registreerimistasu vähemalt osaliselt tagasigi küsida. Taotlemise kord on veel väljatöötamisel ning enne 2025. aasta juulit ei ole mõtet Transpordiametile taotlust esitada.
Väiksem maks, kui CO2on märkimata
Huvitaval kombel on praegu võimalik, et mõnel autol on teise täpselt samasugusega võrreldes hulga väiksem registreerimis- ja aastamaks, kui selle süsinikdioksiidi heite suurust pole registreerimisel registritunnistusele kirjutatud.
„Sõiduki omanikul pole võimalik CO2 ise kuidagi märkida või märkimata jätta,” kinnitab Transpordiameti esindaja. Samas võib vahel juhtuda, et ametnik jätab tolle teabe lihtsalt sisestamata. Kuna vana auto kohta pole neid andmeid alati võimalik leida, polegi see kohustuslik.
Teisalt võib ette tulla ka olukord, kus WLTP-normi heide on ekslikult märgitud vanema, NEDC-i omana. Siis peab arvu korrutama 1,24-ga ning autoomanik hakkaks maksma rohkem, kui oleks õige. Seepärast rõhutati paljudes väljaannetes, et enne aasta lõppu tasub oma sõiduki andmed kindlasti üle kontrollida.
Registreerimistasu kasvab
Kui praegu tundub maks kõrge, siis see on alles algus. Nimelt on automaksuseadusse kirjutatud registreerimistasu tõus nii 2028. kui ka 2031. aastaks. Hinnanguliselt peaks see tõusma samale tasemele, mis oli kirjas seaduse algses eelnõus, näiteks 10 aastat vana ja umbes 140 g/km CO2 heitega sõiduauto registreerimistasu kerkib enam kui 300 eurolt 2031. aastaks juba 1000 euroni.
Fantoomautode omamine esialgu „tasuta”
Eestis on arvestuslikult 300 000 peatatud kandega sõidukit, millest osa on ebaseaduslikult lammutatud või aia ääres algosadeks lagunenud. Neid ei maksustata nn üleminekuperioodil, küll aga lähevad 2027. aastast maksu alla ka ajutiselt peatatud registrikandega sõidukid.
Lisaks võetakse vastu seadusemuudatus (praegu väljatöötamisel), millega lubatakse 2025. aasta jooksul sellised fantoomsõidukid registrist kustutada tasuta. 2026. aastal hakkab see maksma 15 eurot, 2027. aastal aga juba 800 eurot. Samas hakatakse 2027. aastast üle seitsme aasta toiminguteta seisnud sõidukeid kustutama automaatselt ja nende arvel hoidmiseks peab omanik auto olemasolu tõestama
Automaks peatatud registrikandega sõidukil
Vahel juhtub, et omanik paneb hobiauto talveks garaaži ning võtab selle arvelt ajutiselt maha. Kas ka siis peab maksma terve aasta eest?
Hetkel kehtiva korra järgi ei lähe maksuameti sõnul maksu alla periood 1. jaanuarist kuni auto uuesti arvele võtmiseni. Kui omanik ajab sõiduki näiteks 1. mail taas garaažist välja ja taastab kande, peab ta maksma proportsionaalselt ülejäänud kaheksa kuu automaksuosa.
Kuidas automaksu maksta?
Mootorsõidukimaksu makstakse nagu näiteks maamaksu ehk MTA veebikeskkonnas, kuhu ilmub maksuteatis. Järgmise aasta oma avaldatakse hiljemalt 15. veebruariks. Kui internetis maksmine tekitab peavalu, võib maksu maksta ülekandega ka MTA büroos.
Kuidas maksud toimivad?
Mootorsõidukimaks sõiduautole (M1-kategooria) koosneb 50-eurosest baasosast, täismassi osast ja CO2 heite osast. Kui viimast auto pabereis märgitud pole, arvutatakse maks mootori töömahu põhjal. Kaubiku (N1) puhul massiosa ei arvutata. Baasosast välja jääv maksumäär väheneb vanusega – näiteks 10 aastat pärast registreerimist korrutatakse see 0,51-ga ning 20 aastaga jõuab see nullini.
Registreerimistasu arvestatakse samuti 150-eurose baasosa, täismassiosa ja CO2 heite suurusest sõltuva osa summana. Kaubikul on baasosa sel puhul aga 300 eurot.
Lisaks lähevad maksu alla mootorrattad (L), maastikusõidukid (MS2) ja traktorid (T). Süsteem on keeruline ning eri sõidukiklasside ja CO2 heite vahemike tasu erinev. Seega tasub täpse summa saamiseks kasutada ametlikku kalkulaatorit, mille leiab Transpordiameti kodulehelt. Samuti leiab sealt vastused korduma kippuvaile küsimustele.
Mis juhtub, kui jätta maks maksmata?
Teatavasti jääb kogu aasta maksukohustus sellele, kes on sõiduki omanik 1. jaanuari seisuga. Maksmata automaksuga käitub MTA nagu kõigi teiste maksuvõlglastega. Esmalt saadetakse maksukohuslasele tasumise tähtaja eel teatis. Kui see ei mõju, koostatakse haldusakt 10-päevase tähtajaga. Kui autoomanik ka siis maksu ära ei maksa, on MTA-l õigus alustada sundtäitmisega ehk konto arestimise, varale keelumärke seadmise või täitemenetlusega. Sõidukiomaniku maksuvõlga saab kontrollida MTA võlapäringu teel, kui tead müüja isikukoodi või sõiduki registrinumbrit. „Oluline on, et alla 100 euro suurust võlga seal ei kuvata. Samuti ei kuvata seal näiteks tulevikus ees ootava tähtpäevaga tasumata mootorsõidukimaksu,” märgib Raid-Lelov.
Kas ostja peab automaksu võlga kartma?
Auto ostmisel ei pea kartma, et eelmise omaniku maksuvõlg koos autoga uuele omanikule üle kanduks. „Võlg on isikustatud ja selle peab tasuma ikka isik, kel maksuvõlg tekkis,” selgitab Raid-Lelov. Seoses võlaga võib MTA küll panna autole keelumärke, mis on aga näha ka Transpordiametis auto tausta kontrollides ja ametlikult sellist sõidukit müüa ei saa.
Lisainfo ja kalkulaator
Transpordiametil on ka mootorsõiduki maksu puudutav alamleht, kus palju Korduma Kippuvaid Küsimusi ning ka kalkulaator, kus saab maksukohustust arvutada.
Niisiis puudutab automaks enamikku sõidukiomanikke. Tasub teada, et registreerimistasu rakendub omanikuvahetuse või uue registreerimise korral, aastamaks aga kõigile 1. jaanuaril registris olevatele autodele. Lisaks tasub tähelepanu pöörata CO2 andmetele ja võimalikele eranditele.