Turvatunne on elu alus ja just seda tunnet tekitab meis valgus ja soojus. Viimase saamiseks tuleb aga vaeva näha, eriti kui tegemist on majadega, mille soojusallikaks on elav tuli. Mida siis teha, et kodu oleks üks mõnus, soe ja turvaline koht, kus pimedat perioodi veeta? Püüdsime kinni Tallinnas tegutseva OÜ Korstnatont korstnapühkija-meister Teet Võhandu, kellelt uurisime, kuidas küttekoldeid järjepidevalt korras hoida.
17 aastat korstnapühkija ametit pidanud Võhandu sõnul on suurimad vead, mida ahju kütmisel tehakse seotud prügi põletamise ja hapnikuvaegusega. Teatavasti vajab põlemise protsess hapnikku ja kui seda pole, siis puudub ka tõmme. Küttekolde hapnikuvaegus võib osutuda probleemiks eelkõige renoveeritud ja hästi isoleeritud majade puhul. Sellisel juhul tasub tule süütamisel jätta irvakile kütteseadme vahetus läheduses olev aken, sest nii saab tulease piisavalt õhku.
Hapnikuvaegus ja prügi põletamine on ohtlik kombinatsioon
Inimesed põletavad kaminas või pliidi all igasuguseid asju. Paraku tekib prügi põletamisel palju tahma ja muid jääkaineid, mis kipuvad küttesüsteemide külge kleepuma. Kui lisada valemisse veel küttekolde hapnikuvaegus, on tagajärjed kurvad. „2-3 kuu pärast võib korsten juba tuleohtlik olla,“ ütleb korstnakull, kes on näinud kõiksugu kurioosume. „Mõni kütab penoplastiga või loobib kaminasse hoopis maja soojustamisest üle jäänud materjali.”
Küttekollete heaolu silmas pidades soovitab Võhandu teha tuld korraliku puiduga. Paljudes majapidamistes on levinud ka puitbriketi kasutamine, kuid selle kvaliteet on turul varieeruv. „Kohati on puitbriketi tulem küttesüsteemis puhas pigi.“ Seega tasub puitbriketti hoolega valida ja eelistada vaid hinnatud tootjate kvaliteetset kraami.
Kuidas tark ahju kütab?
“Kuldset keskteed on raske öelda,“ tunnistab Teet, et ka küttematerjali soetamine sõltub inimeste finantsvõimekusest. „Ise kütan ainult halupuuga” sõnab ta ja lisab, et kvaliteetne halupuu tekitab vähem tahma.
- Hoia siiber avatud asendis. Pooliku siibri taha tekib pööris, mis hakkab tahmama.
- Võimalusel soeta korralik küttepuu.
- Süüta pealt ja süüteklotsiga. See viis hoiab ahju ning korstna puhtama.
- Siibri võib kinni panna alles siis, kui ka sinine leek (vingugaas) on kustunud. Siibri sulgemisel jäta see vingumürgistuse vältimiseks igaks juhuks irvakile.
- Korralikus puukuuris olevaid puid ei pea pikalt enne kütmist tuppa tooma. Puukuuris peaks puude niiskus olema kuskil 13-14%, maksimaalselt 20%.
Korstnaid peaks puhastama kord aastas
Seadus näeb ette, et korstnaid tuleb pühkida kord aastas. „Eramajas võib pühkida korstnaid neli aastat ise ning igal viiendal peab kutsuma kutsetunnistusega korstnapühkija,“ sõnab Teet, et sel juhul tuleb neid korstnaid ka eelnevad neli aastat korralikult pühkida. Kortermajas peab aga paberitega spetsialist käima igal aastal.
Võhandu toonitab, et kindlasti tasub üle vaadata ka oma kindlustuslepingu tingimused, kus on kirjas koduomanikule kohustuslikud ohutusnõuded. Juhul, kui tulekahju on eksperdi arvates alguse saanud hooldamata ja kasutuskõlbmatust küttesüsteemist sh korstnast, võib kahjuhüvitis väheneda vastavalt sellele, kui palju võis see rikkumine mõjutada tulekahju teket või tekkinud kahju suurust. Näiteks vanemate hoonete puhul võib üks kindlustamise eeldus olla just korstnapühkija poolt väljastatud akt.
Kuidas korstnapühkija tulekuks valmistuda?
“Paluks mitte samal päeval kütta,“ naerab Võhandu, et see on esimene asi, millega arvestada võiks. Teiseks tasub välja uurida, kus asuvad ligipääsud. „Vaid 25% klientuurist teab, kus asuvad puhastusluugid,“ tunnistab Teet. Töö tegemiseks on vaja ruumi, mistõttu soovitab korstnapühkija eemaldada kõik liikumist takistavad esemed nii puhastusluukide kui küttekollete vahetust lähedusest. Põrandalt võiks ära võtta vaibad ja kaminaservalt vaasid. Lisaks katta kinni lähedalasuvad heledad esemed, mis tahmatolmu tõttu võivad kahjustada saada.
„Maja haldaja peab tagama turvalise pääsu maast korstnani,“ rõhutab spetsialist, sest katused on erinevad ja pole korstnapühkija asi objektilt objektile redelid seljas käia. Redel peab kliendil ikka endal olema.
Millest sõltub korstnapühkija teenustasu?
„Teenustasu kujuneb objektil,“ sõnab Võhandu, et kõik oleneb küttekollete arvust ja nende seisukorrast. Telefoni teel on võimatu öelda, palju miski täpselt maksma läheb. Pigem saab telefoni teel paika panna umbkaudse vahemiku.
Korsten ei ole prügikast!
Teet on oma kutseaastate vältel leidnud korstnast nii saiakotte, mahlapakke, Coca pudeleid, õllepurke, ohtralt suitsukonisid ja ühel korral suisa mobiiltelefoni. „Korsten ju hea suur prügikast, viska ainult sisse,“ ironiseerib ta ja lisab, et suur osa korstnaprügist jõuab sinna töömeeste käte läbi. Rõhutame, et prügi korstnasse ei käi ja sinna loobitud kraam võib süttimisel palju kurja teha.
Rahvasuus levib kuuldus, et korstnapühkija kuldse kuuenööbi keeramine ennustab õnne ja õnnestumisi. Tegelikult võib öelda, et õnn on õuel ilma nööpi näppimatagi, sest tänu ühele heale inimesele on kodu ja selle soojus terveks aastaks jälle kindel ning turvatunne kogu majarahvale tagatud.
Kodukindlustuse tegemisel soovitame mõelda koguriskikindlustusele, mis on kõige laiema kindlustuskattega, et tagada parim kaitse mistahes kahjujuhtumiks.