Eesti Korteriühistute Liit paneb korteriomanikele südamele, et nad ei survestaks kütteperioodi algusega viivitama. „Juba tuleb signaale ühistutelt, kus suuri arveid pelgavad korteriomanikud survestavad kütteperioodi algusega viivitama,“ rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi Kodugeeniusele.
„Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,“ vahendas ta.
„Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi välja. „Senisele kohtupraktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi.“
Liigne kütmisega viivitamine võib kaasa tuua hoone kahjustamise
Kütmisega alustamise teema on Mardi sõnul aktuaalne igal sügisel. „Majad on väga erineva ehituskvaliteediga ja seetõttu tuleb hinnata kütmise vajadust maja põhiselt, vaadata ilmastikuolusid ning jälgida hoone sisetemperatuuri,“ märkis Mardi. „Kuid liigne kütmisega viivitamine võib kaasa tuua hoone kahjustamise, mille tagajärgede likvideerimine võib hiljem olla äärmiselt kulukas. Lisaks ka elukvaliteedi halvenemine – külmas ja rõskes ruumis pole kellelgi meeldiv elada.“
Suureks tüliõunaks on korteriühistutes ka tühjalt seisvad korterid, mida ihned omanikud kütta ei raatsi. „ Ka tühjas korteris on omanik kohustatud hoidma mõistlikku temperatuuri. Korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast – korterid muutuvad niiskeks, tekib hallitus, külmuda võib talvel maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud.”
Oluline on ka teada, et külmumise ja kondenseerunud niiskuse ning hallituse tõttu tekkinud kahjud kindlustuse poolt hüvitamisele ei kuulu. Samuti ei hüvitata näiteks torustiku lekke põhjustanud asja remondi- või taastamise kulusid. Kütmata hoones on külmade tulekuga oht torude lõhkemisele. Lisaks võib rõskes ruumis tekkida hallitus. Paraku ei pruugi kindlustusest sellistel juhtudel abi olla või on abi vaid osaline.