Milliseid dokumente täita, kelle poole kahjunõudega pöörduda ja mis juhul politsei kutsuda? Spetsialistid selgitavad, mida välismaal juhtunud avarii korral ette võtta.
IIZI Kindlustusmaakler ASi müügijuht Maria Plees paneb autoga välismaale reisijatele südamele, et enne starti tuleks veenduda dokumentide korrasolekus ja lisaks juhiloale, auto tehnilisele passile ja kindlustusdokumentidele võtta kaasa roheline kaart. Roheline kaart tõestab välismaal, et auto liikluskindlustus kehtib, ja see väljastatakse küsimise peale kindlustusettevõttest tasuta. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides on roheline kaart soovituslik (piisab ka ainult liikluskindlustuse poliisist), kuid kui reisitakse väljapoole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike (v.a Šveits), siis kohustuslik. Tähestiku järjekorras kuuluvad nende riikide hulka Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldaavia, Montenegro, Serbia, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa.
Tasuta autoabi ei kehti
„Eelkõige on hea roheline kaart kaasa võtta selleks, et liiklusõnnetuse korral saab teine pool arusaadavat informatsiooni kindlustuskaitse olemasolu kohta,” selgitab Plees. Lisaks oleks nii Eestis kui ka välismaal sõites hea kaasas kanda vormi „Teade liiklusõnnetusest”, selle abil saab kiiresti ja lihtsalt kõik vajalikud asjaolud kirjalikult fikseerida. Kaskokindlustuse puhul tuleb üle vaadata, kas kindlustuskaitse kehtivusterritoorium katab kõik läbitavad riigid. Samuti on soovitatav üle kontrollida autoabi tingimused ja kirja panna autoabi telefoninumber, et vajadusel saaks kiiresti abi. Veel tehasegarantiiga autodele kehtib tasuta autoabi reeglina üle kogu Euroopa, kuid seda üldjuhul rikete, mitte avariide korral. Renault’ esinduse, ABC Motorsi teenindusjuht Aivar Kubjas kinnitab, et siiski on margiesinduse pakutav autoabiteenus kliendile toeks: „Avarii korral tuleb kliendil teenuse eest küll ise maksta, aga abi saab Renault’ puhul kutsuda Renault Assistance’i süsteemi kaudu ja kogu asjaajamine toimub eesti keeles.”
Tee palju pilte
Maria Plees selgitab, et avarii puhul on enamikus riikides käitumine sarnane nagu Eestis. „Kõigepealt tuleb sündmuskohal täita vorm „Teade liiklusõnnetusest” või koostada vabas vormis kirjalik paberdokument õnnetuse asjaolude kohta. See tähendab, et fikseerida võimalusel fotodega sündmuskoht, kes on kannataja ja kes kahju põhjustaja, inimvigastuste või ebaselge süülisuse korral kutsuda kohale politsei. Mõnes riigis on politsei sündmuskohale kutsumine kohustuslik ja kui juht pole sellest kohustusest teadlik, tuleb igal juhul teavitada politseid.” Pilte on soovituslik teha palju ning erineva nurga alt, et vajadusel oleks õnnetuse asjaolude kohta piisavalt tõendusmaterjali.
Teavita rendileandjat
Suvi on ka autorentimise tippaeg ning sageli sõidetakse kaugemale reisima just rendiautoga. 1autorent. ee juhataja Henri Ader ütleb, et nende sõidukid liiguvad pidevalt kogu Euroopa Liidus, enim käiakse lähiriikides: Lätis, Soomes ja Rootsis. „Õnneks on siiani välismaal juhtunud tõsiseid avariisid, kus auto omal jõul edasi või tagasi ei sõida, üpris harva, umbes kord aastas. Väiksemaid plekimõlkimisi või kriipimisi, kus sõiduk saab oma teekonda jätkata, tuleb välismaal ette umbes kord kuus, paremal juhul kord kahe jooksul.” Ader toonitab, et rendiautoga avariisse sattudes tuleb sellest kindlasti rendileandjat teavitada ja käituda vastavalt saadud juhistele. Avarii vormistamisel soovitab ta tähelepanu pöörata ka kõige väiksematele nüanssidele ja ära märkida kõik üksikasjad sõltumata sellest, kas avarii on juhtunud rendi- või isikliku autoga. „Fikseeritud peavad olema kõigi osapoolte sõidukite andmed (kindlasti sõiduki registreerimismärk) ja juhtide andmed, liiklusõnnetuse toimumise koht, asjaolud ja sõidukite paiknemine kokkupõrke ajal. Süüdlane peab oma süüd allkirjaga kinnitama. Kui kohale kutsutakse politsei, ei tohi sõidukeid liigutada. Politsei oleks õige kutsuda ka juhul, kui takistuseks saab keelebarjäär, politsei aitab siis liiklusõnnetuse asjaolud korrektselt fikseerida.”
Keda kahjust teavitada?
Pärast avarii juhtumist ja vormistamist sõltub edasine käitumine sellest, kas ollakse ise avarii põhjustaja või kannataja. Esimesel juhul tuleb avariist teavitada oma kindlustusandjat kas telefoni, eposti või kindlustusandja kodulehe kaudu. Kui liiklusõnnetuse põhjustas teine osapool, peab kahjuteate esitamiseks pöörduma süüdlase kindlustusandja esindaja poole Eestis. Esindajate kohta leiab info Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt avaliku päringu kaudu. „Teada tasub ka seda, et liikluskahju hüvitatakse liiklusõnnetuse asukohariigi seaduste kohaselt ning osas riikides on kannatanutel hüvitiseks suuremad õigused. Üldjuhul kestab väliskahjude menetlemine kindlustusseltside vahel päris pikalt, kaskokindlustuse olemasolul saate paluda kahjude hüvitamist kaskokindlustuse kaudu,” ütleb Maria Plees.
Artikli autor:
Margus Pipar | Autoleht
Võrdle erinevate seltside pakkumisi ja osta endale sobivaim liikluskindlustus >>
Enne kindlustamist tutvu liikluskindlustuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga numbril 16660.
IIZI Kindlustusmaakler AS on Eesti kapitalil põhinev kindlustusvahenduse ettevõte, olles samas ka esimesi internetipõhiseid kindlustusteenuse pakkujaid. Täna osutatakse kvaliteetset maakleriteenust nii väike- kui ka suurklientidele läbi personaalsete lahenduste ja internetipõhise iseteeninduskeskkonna. IIZI Kindlustusmaakler AS tegutseb turul aastast 2000 ning on tänaseks suurima maaklerina saavutanud Eestis 31% turuosa. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul. IIZI Group AS-is töötab üle 150 inimese.
Kindlustamine on iizi.
Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, siis liitu meie uudiskirjaga!
