Suur osa Tallinna linnaruumist kuulub olenemata rohelisema tuleviku perspektiivist täna veel autodele. Rattateedega on aga lood nigelad. Alles see oli kui linnapilti ilmusid üleöö kärtspunased rattateed, mis esiti pidid ratturite elu turvalisemaks muutma ent peale esimesi sõite hoopis vastupidise efekti tekitasid. Ekspertide hinnangul on punast vaipa meenutav eraldusriba teostatud poolikult, ebakvaliteetselt ja kohati suisa eluohtlikult. Linnalise liikumisruumi ekspert Tõnis Savi ütles Päevalehele antud intervjuus, et raja peal saab sõita küll, kuid ristmikuni jõudes puuduvad märgistused ja foorid, mis ratturit edasi juhendaks. Kõnealuse projekti puhul saabki vaid loota, et tegemist on ilusa plaani koleda algusega, mis tulevikku vaadates end ikkagi ära tasub.
Kuidas on aga möödunud viimased kaheksa kuud rattaliikluses ja milline on statistika, sellest annab ülevaate Transpordiamet. Augustikuu seisuga on üle Eesti jalgratturi osalusel juhtunud liiklusõnnetusi kokku 220, millest vigastatuid 219 ja hukkunuid neli. Tallinnas registreeriti 84 liiklusõnnetust, millest kokkupõrkeid 40, ühesõidukiõnnetusi 42, lisaks üks jalakäijaõnnetus ja üks kategooria “Muu” alla liigituv õnnetus. Vigastatuid kokku 84. Enamik õnnetusi leidis aset kõrghooajal, juunist juulini.
Kergliikuri osalusel on augustikuu seisuga registreeritud üle Eesti 152 liiklusõnnetust, millest 100 Tallinnas. Neist 89 liiklusõnnetust kategoriseeruvad ühesõidukiõnnetuse alla, 10 olid kokkupõrked ja üks registreeriti jalakäijaõnnetusena. Enim õnnetusi leidis aset mais ja juunis.
Mida jalgratta või kergliikuriga liikluses osaledes tähele panna?
- PLANEERI ehk oluline on läbi mõelda oma teekond. Alati ei ole kiireim tee sihtpunkti kõige ohutum. Võimalusel planeeri sõit selliselt, et ületada tuleb võimalikult vähe ristmikke ja tiheda liiklusega sõiduteid. Liiklemisel eelista kergliiklus- või jalgteid. Ka uhiuusi punaseid jalgrattateid valides ära kaota valvsust.
- KANNA KIIVRIT, sest kiiver kaitseb kukkumise korral sinu pead.
- VEENDU OMA SÕIDUKI OHUTUSES ehk kontrolli, kas pidurid töötavad, rehvides on piisav rõhk, esi-, taga- ja kodarahelkurid on küljes ning tolmust või porist puhtad, rattakell toimib ning esi- ja tagatuled töötavad (halva nähtavuse või pimeduse korral peavad need sõites alati põlema).
- OLE TÄHELEPANELIK ehk ära sea ohtu ei enda ega teiste elu. Rattaga sõites hoia tähelepanu 100% juhtimisel. Ära tegele kõrvaliste asjadega ja telefonile vastamiseks leia võimalus peatumiseks kohas, kus sa teisi liiklejaid ei takista.
- PAREM KÄSI ehk jalgratast või kergliikurit juhtides paiknen alati tee paremas ääres (va vasakpööret sooritades).
- ÜLEKÄIGURAJALE JÕUDES VÕTA HOOG MAHA ehk veendu tee ületamise ohutuses (sõidukeid ei tule või nad on peatunud sulle tee andmiseks). Liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, aga sel juhul ei pea autojuhid talle teed andma nagu jalakäijatele (va arvatud juhul kui autojuht on pööret sooritamas). Ohutum on ülekäigurajalt sõiduteed ületades rattalt maha tulla ja ületada see jalakäijana.
- JALGRATTA VÕI KERGLIIKURIGA VÕIB KORRAGA SÕITA VAID ÜKS INIMENE, sest nii on ohutum. Pakiraam ei ole istekoht ja oma parimat sõpra ei tohi seal sõidutada.
Kui juhtub õnnetus, siis aitab kindlustus!
Kui autoga liiklemisel on liikluskindlustus kohustuslik ja kaskokindlustus soovituslik, siis ratturina tasub kaaluda ka õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmimist.
Õnnetusjuhtumikindlustuse korral makstakse sulle valuraha ja ajutise töövõimetuse hüvitist. Samuti kaetakse vajalikud taastusravi kulud, mida Haigekassa ei hüvita – näiteks kui rattaõnnetuse tagajärjel saavad vigastada nägu või hambad, siis hüvitatakse hambavigastuse ravikulud või plastilise kirurgia mõistlikud kulud. Kindlasti tasub kindlustuskaitsetega lähemalt tutvuda SIIN.
Õnnetusi juhtub ja süüdi võib olla nii üks kui teine pool. Seejuures ei tohiks unustada ka ratturi vastutust – kui jalgrattur sõidab autole otsa ja on õnnetuses süüdi, siis peab sõidukile tekkinud kahjud hüvitama jalgrattur. Kui aga ratturil on näiteks kodukindlustus, mis sisaldab muuhulgas eraisiku vastustuskindlustust, siis aitab tekkinud kahjusid hüvitada just see kaitse, loe lähemalt SIIT. Kui otsasõidus on süüdi autojuht, siis on asi lihtne ja liikluskindlustus korvab jalgratturile tekitatud kahjud st nii jalgratturi vara kui ka ravikulud.
On ilmselge, et tõukerattad ja jalgrattaga liiklemine muutub iga hooajaga aina populaarsemaks ning vapramad vuravad Tallinna tänavatel suisa esimese lume tulekuni. Sellest tulenevalt ongi ohutusreeglite mantra kombel kordamine ülioluline, sest päeva lõpuks ei soovi meist keegi olla osa liiklusõnnetuste statistikast. Ilusat sügise algust ja turvalist liiklemist!