Külmakraadid purustavad veetorusid ja meelitavad inimesi üle kütma

5. jaanuar 20243 min lugemist
Külmakraadid purustavad veetorusid ja meelitavad inimesi üle kütma

Käre külm kergitab koduste õnnetusjuhtumite kasvu, mille põhjuseks on valdavalt külmunud või lõhkenud torud ja ülekütmine. 

Jaanuar algas tugevate miinuskraadidega, mistõttu on iga majaomaniku üks hirmudest külmunud veetorud. „Kahjuteadete pinnalt võib öelda, et külmunud torud on nii käreda pakasega sage probleem. Torud külmuvad nii keldris, saunas kui köögis,“ sõnab IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearendusjuht Pille Plees. Enamasti tekib suurem pahandus alles siis, kui külmunud torud lahti sulavad ja külmumise tagajärjel lõhkenud torud lõpuks lekkima hakkavad – ehk eriti valvas peab olema siis, kui temperatuur taas nulli lähedale liigub või asutakse torustikku sulatama.   

Paljudel on tekkinud küsimus, kas ja milliseid kulusid kodukindlustus sellisel juhul aitab katta. Olenevalt kindlustusseltsist ja kokku lepitud tingimustest võidakse hüvitada vaid külmunud torustikust väljavoolanud vee tagajärjel tekkinud kahju (näiteks rikutud põrand) või aitab koduabi leket peatada ja esmast koristustööd teha. Mõned kindlustused katavad sel juhul ka külmunud süsteemi enda parandamise kulud. On ka seltse, kes on oma tingimustega välistanud torustiku külmumise ja selle tagajärjel tekkinud kulude hüvitamise. Täpsem info on leitav kindlustusseltsi tingimustest või küsi oma kindlustusmaaklerilt. 

Mida teha, kui torustik on külmunud? 

Kuigi tekib soov torustikku ise sulatama hakata, siis tuleks kindlasti vältida lahtise tule kasutamist. Jäätunud torude sulatamiseks on kõige ohutum kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Juhul, kui omast jõust jääb väheks, siis pöördu torutööde spetsialisti poole või helista soovituste saamiseks IIZI 24/7 Kahjuabisse.  

Mida teha, et vältida torustiku külmumist? 

Hoones või selle osas, mida kütteperioodil ei köeta, tuleks veesüsteem talveperioodiks tühjaks lasta. Torustikule võiks paigutada lisaisolatsiooni. 

Juhul, kui tegemist on harva kasutatava eluruumiga, siis tasuks külmemaks perioodiks küte miinimumilt keskmise peale keerata. „Mida jahedam on siseruum, seda suurem on tõenäosus, et külm õhumass läbi välisseina torud ära külmetab. Võimalusel sulgege selliste ruumide peakraan, et torustik oleks võimalikult tühi. Võimalik, et see ei välista külmumist täielikult, kuid tagajärjed on kindlasti kergemad,“ soovitab Plees. 

“Kuna elan ise vanemas mitte liiga hästi soojustatud majas, siis on ka minul köögis veetoru paar korda külmunud. Õnneks toru lõhki ei külmunud ja pääsesin väikse ebamugavusega. Nüüd olen eriti käreda pakasega ööseks köögis kraani vaikselt nirisema jätnud ja nii torude külmumisest pääsenud,” toob spetsialist näite elust enesest.  

Külmal ajal küta ahju korraga vähem, kuid mitu korda 

Külmaperioodil on tihti tulekahju põhjuseks ka ahju ülekütmine, mis tuleb päevakorda just suuremate külmade ajal. “See oht varitseb inimesi ka maakodudes, kus talvisel ajal harva käiakse ning teada on juhtumeid, kus külm tuba on vaja näiteks pühadel kiirelt soojaks saada ning ülekütmisest saab alguse kogu maja põleng. Sellise õnnetuse korral võivad kahjud ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning hullemal juhul ohtu sattuda ka inimelud,“ selgitas Plees. 

Päästeamet soovitab külmal ajal kütta ahju korraga vähem, kuid mitu korda. Meeles tuleb pidada, et kahe kütmise vahele peaks jääma vähemalt 8 tundi. Nii jõuab ahi piisavalt jahtuda ja uuesti kütmine on ohutu. 

Plees rõhutab, et ahjud ei ole ainsad süüdlased ning levinud tulekahju allikateks on ka teised küttesüsteemid nagu gaasiseadmed, elektriradiaatorid ja soojapuhurid. Turvalise kodutunde tagab kõikide nimetatud kütteseadmete regulaarne kontroll ja hooldus.