Autoteemalises taskuhäälingus “Istmesoojendus” käisid külas IIZI liikluskindlustuse tootejuht Triin Kääramees ja kaskokindlustuse tootejuht Kristiina Ritson, kus üheks lahatavaks teemaks olid parklakahjud. Mida parklakõksu korral peaks tegema ja miks ei ole tark otsus sündmuskohalt põgeneda?
Parklakahjusid juhtub nii parkimismajades kui -platsidel ning kahjustatistika kohaselt on keskmine parklas juhtunud liiklusõnnetuse kahju ulatus umbes tuhat eurot. Paraku juhtub ka kahjusid, mille põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud ilma omanikku või politseid teavitamata, mistõttu on olukorra lahendamine juba mõnevõrra keerulisem ja aeganõudvam.
Liikluskindlustus hakkab parklas kehtima autoust avades
“Kui sa parklas ukse avad ja sellega kriibid ära teise sõiduki, siis see on juba liikluskindlustuse juhtum. Õnnetul kombel on tegemist sellise olukorraga, mida inimesed väga ei pea liikluskindlustuse juhtumiks kuna sõidukid seisavad ja liikumist ei toimu,” selgitab liikluskindlustuse tootejuht Triin Kääramees, kes soovitab kõnealuses situatsioonis, juhul kui kannatanut pole sündmuskohal, helistada politseisse. Korrakaitsjad võtavad kannatanuga ühendust ning liikluskindlustuse alt saavad tekitatud kahjud kaetud. Kääramees toonitab, et isegi kui politseisse on teatatud, siis kahjuteade IIZI kodulehel tuleks igal juhul ära teha.
Kui sa parklas ukse avad ja sellega kriibid ära teise sõiduki, siis see on juba liikluskindlustuse juhtum. – Triin Kääramees
Parklakõksu korral läheb sündmuskohalt põgenemine kalliks maksma
Kaskokindlustuse tootejuht Kristiina Ritson paneb südamele, et kus on tegijaid, seal on ka nägijaid ehk parklakõksu korral maksab ärasõitmine tihti kallilt kätte. “Parklad on üpris hästi varustatud turvakaameratega. Samuti võib kuskilt välja hüpata pealtnägija, kes on su autonumbri kirja pannud”, märgib Ritson. Tootejuhi sõnul on sündmuskohalt põgenemine korralik põnts rahakotile. “Ärge palun sõitke ära. Esiteks on politseil seadusest tulenev õigus trahvida sündmuskohalt lahkunud juhti ning karistus võib küündida lubade äravõtmiseni,” rõhutab ta ja lisab, et kui nüüd kindlustusselts maksab kannatanule kahju välja ja süüdlane on sündmuskohalt esialgu põgenenud, siis tekib kindlustusseltsil õigus esitada süüdlasele tagasinõue. Viimane tähendab seda, et trahvi saab süüdlane maksta nii politseile kui hüvitada kulud, mis kannatanule tekkisid. Ritsoni sõnul on lihtsam võtta oma tegude eest vastutus, teha kohapeal kahjuteade ära ning suuremad kulud jäävad olemata.
Karistus võib küündida lubade äravõtmiseni. – Kristiina Ritson
Lisaks teisele sõidukile kahju tekitamises kiputakse tähelepanematusest riivama või maha sõitma rajatisi, liiklusmärke, teepiirdeid jms. Õnneks on linn valvekaameratega varustatud ja üha enam saadakse sündmuskohalt lahkunud juhid kätte, misjärel tuleb süüdlasel juba korralikult rahakotti kergendada. Kahjusid juhtub kõigil, kuid oluline on oma tegude eest vastutus võtta ja teavitada juhtunust politseid.
Veel tuli juttu hooajaliste sõidukite kindlustamisest, lisakaitsetest, liikluskindlustuse “hinnaga mängimisest” ja paljust muust. Saadet juhivad autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Kuula lähemalt!