Kodu on kõige turvalisem paik, kuid paradoksaalsel kombel juhtub just kodus kõige sagedamini õnnetusi nii lastel kui täiskasvanutel. Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt leiab koduseinte vahel aset 41% õnnetusjuhtumitest, 17% õnnetustest juhtub koolis või muus avalikus hoones ning 13% spordiväljakutel. Neid numbreid toetavad ka kindlustusvaldkonna kahjuteated.
Kuigi paljud õnnetused juhtuvad suvisel ajal, mil lapsed sõidavad ratastega, suplevad, käivad mänguväljakutel, suvelaagrites või möllavad koduaias, siis oht ei kao ka sügisel. Kooli algusega muutub liiklus tihedamaks, algavad erinevad trennid ja vahetunnidki ei möödu jooksu ja mänguta. Sestap on september hea aeg laste ja perega seotud riskid läbi mõelda ning tuletada lastele meelde liikluseeskirju ja võimalikke ohte kooliteel.
Õnnetusjuhtumikindlustus katab ”majandusliku valu”
Tervisekassa andmetel näitavad aastased ravinumbrid, et kõige rohkem vigastusi juhtub lastega vanuses 5-14 aastat. Näiteks 2021. aastal vajas vigastuste tõttu ravi kokku umbes 37 000 last (vanuses kuni 18 aastat) ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut saja elaniku kohta.
IIZI vara- ja isikukindlustuse tootearendusjuhi Pille Pleesi sõnul on õnnetusjuhtumikindlustusest kasu õnnetuste korral, mis nõuavad pikka taastumisperioodi ja füsioterapeudi külastusi.
Plees toob näite elust enesest, kui poisslaps sõitis rattaga maas vedeleva kaabli otsa, mille tagajärjel murdis mõlemad käeluud. ”Lisaks pikale tervenemisele on sellise juhtumi puhul vaja tuge igapäevaste asjadega toimetulekul, mistõttu pidi lapsevanem end poisi taastumisperioodiks hoolduslehe alusel töölt vabaks võtma,” kirjeldab Plees, et kõnealuse juhtumi puhul kattis poisi õnnetusjuhtumikindlustus nii taastusravi kui meditsiinilised abivahendid. Plees rõhutab, et kui sellises olukorras oleks ka lapsevanemal õnnetusjuhtumikindlustus olnud, siis oleks talle lapsega kodus oldud aja eest hoolduslehe alusel kompenseeritud ka saamata jäänud sissetulek.
Kukkumised moodustavad 44% laste vigastustest
Tervise Arengu Instituudi eelnimetatud uuringu andmeil on kõige rohkem ehk 44 protsenti laste vigastustest kukkumised. 34 protsenti on vigastamisi esemega, näiteks mängumõõga, oksa või vibuga; samuti vigastusi end ära lüües, näiteks voodi, laua või radiaatori vastu. Vigastuse põhjustest kolmandal kohal 8 protsendiga on loomalt või inimeselt saadud vigastus, näiteks koerahammustus või laste kokkupõrge spordiväljakul.
Õnnetusjuhtumikindlustus annab meelerahu
Kuna õnnetus ei hüüa tulles, siis tagab õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu meelerahu pea igaks olukorraks. Õnnetuse korral makstakse hüvitist, mille suurus sõltub vigastuse ulatusest, raviaja pikkusest ja kindlustussumma suurusest. Õnnetusjuhtumikindlustus katab ajutise
töövõimetuse ja ravikulud (sh hambaravi), maksab valuraha, tagab püsiva puude ja kriitiliste haiguste hüvitise ning aitab ka siis, kui juhtuma peaks kõige hullem.