Liikluskindlustuse mõte seisneb selles, et õnnetusse sattudes ei peaks tekitatud kahju ise kinni maksma või kannatanu rollis kahjusid süüdlaselt sisse nõudma. Küll aga on kindlustusel teatud juhtudel õigus välja makstud hüvitist süüdlaselt tagasi nõuda.
Joobes juhte ootab kindlustuselt tagasinõue
Levib eksiarvamus, et liikluskindlustus ei kata roolijoodiku poolt tekitatud kahjusid. „Oluline on teada, et kannatanu hüvitisest ilma ei jää, lihtsalt hiljem nõuab kindlustus selle täies ulatuses süüdlaselt tagasi,“ kinnitab Kääramees. Liikluskindlustuslepingu alusel hüvitatakse nii vara-, kui isikukahjud, viimasega on kaetud ka matusekulud, ülalpidamis- ja töövõimetushüvitis.
Sündmuskohalt lahkumine maksab kibedalt kätte
Kindlustus nõuab süüdlaselt hüvitise täies ulatuses tagasi ka juhtudel, kui süüdlane õnnetuse järel sündmuskohast lahkub. Sageli kiputakse lahkuma siis, kui kannatanu ise füüsiliselt kohal ei viibi. Näiteks olukorras, kui parklas tekitatakse uksega teisele sõidukile mõlgid või kui kogemata liiklusmärgile otsa tagurdatakse. „Selliseid juhtumeid tuleb ette rohkem, kui võiks. Enamasti lahkutakse teadmatusest, sest autojuhid ei ole kursis, et ka need kahjud hüvitatakse liikluskindlustuslepingu alusel,“ nendib Kääramees.
Piirkiirus on igale autojuhile kohustuslik
Piirkiirusest kinni pidamine on kõigile kohustuslik ning kiiruseületajate tekitatud kahjude korral küsib kindlustus väljamakstud hüvitised süüdlaselt tagasi. „Kui kiirust ületatakse enam, kui 41 km/h, siis kahjud tuleb täies ulatuses süüdlase enda taskust kinni maksta,“ kommenteerib IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht.
Selgitustest keeldumine võib kaasa tuua tagasinõude
Mõlemal osapoolel, nii süüdlasel kui kannatanul, on kohustus kindlustust viivitamatult õnnetusest teavitada. Juhul, kui kindlustus soovib sõidukit üle vaadata või küsib juhtumi kohta lisaselgitusi, siis neid soove ei tasu eirata. Vastasel juhul on kindlustusel õigus 30%, kuid mitte rohkem kui 640 €, kahjuhüvitisest tagasi nõuda.