Eesti teedel registreeritakse igal aastal keskmiselt 120 metslooma ja sõiduki kokkupõrget, mille tagajärjeks on kahju loomale, inimesele või viimase varale. Et käes on aeg, mil õhtuhämarus jõuab kätte aina varem, siis tuletame meelde, kes liiguvad teedel ja mida teha, kui ootamatu kohtumine ulukiga lõpeb liiklusõnnetusega.
Inimese haare on üüratu ja iga aastaga kerkib metsloomade elupaikade arvelt juurde rohkelt teid ning magistraale. Metsaelanike käigurajad aga naljalt ei muutu, mistõttu on kokkupõrked sõidukitega pea vältimatud. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel juhtus käesoleva aasta möödunud kaheksa kuuga 16 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osapooleks oli loom. Kümme õnnetust registreeriti kevadel ja seitse leidsid aset suvekuudel. Valdavalt toimuvad kokkupõrked põdraga (7), teisel juhul metskitsega (6) ja kolmandal juhul põrgati kokku hoopis koeraga (3). Kuus õnnetust leidsid aset Harjumaal, kolm Ida-Virumaal, kaks Võrumaal, üks Järvamaal, Lääne-Virumaal, Pärnu- ja Põlvamaal.
Transpordiameti andmetel koonduvad kõige ulukiohtlikumad teelõigud Eestis peamiselt põhimaanteedele Tallinna ja vähemal määral Tartu ümbrusesse.
Millega peab autojuht sügistalvisel ajal maanteel liikudes arvestama?
Põtrade ja hirvede sügisene jooksuaeg septembrist oktoobrini
Kui noorloomi satub teedele enim just kevadel, siis põtrade ja hirvede jooksuaeg aktiveerib loomade liikumist septembrist oktoobrikuuni.
Karude valmistumine talveuneks
Kuigi enamik liiklusõnnetusi karudega juhtub vahemikus aprill-juuni, siis tasub kõrgendatud tähelepanu hoida ka augustist oktoobrini. Sel ajal käib karudel aktiivne ettevalmistus talveuneks, mistõttu on toidu otsimine täies hoos.
Metssigade toiduotsingud ja jooksuaeg
Metssigu kohtab põldudel toitu otsimas enamasti kevadel pärast kartulipanekut, juulist augustini teraviljade piimküpsuse saabumisel ja septembris saagi valmimisest koristamiseni. Metssigade jooksuaeg kestab aga novembrist jaanuarini.
Kellakeeramine suurendab inimese ja metslooma kohtumisvõimalust
Kevad-sügisene kellakeeramine küll bioloogiliselt metsloomi ei mõjuta, kuid suurendab inimese ja uluki kohtumisvõimalusi märkimisväärselt. Kui kevadel alustab inimene tunni võrra varem, siis sügisõhtutel väsinuna, halvemas nähtavuses, tunni võrra hiljem. Valgusperioodist mõjutatud loomad on sügistalvisel ajal aktiivsed hilishommikul ja õhtul varem kui suveajal. Transpordiameti andmetel kajastub kõrgaktiivsuse pidev muutus ka ulukiõnnetuste statistikas.
Kehv ilm tõstab ulukile otsasõidu riski
Loomade liikumist dikteerivad selgelt ka ilmastikutingimused, mil sügisel uduste ja vihmaste ilmadega võivad metskitsed ja põdrad olla aktiivsed just valgel ajal, selge ilma korral pigem hämarikus ja pimedas. Tugev tuul sunnib loomad paremat varjet otsima ja vältima kõrget metsa. Sügisene pimeda aja pikenemine koos sademetega halvendab liiklusolusid sedavõrd, et ulukile otsasõidu risk suureneb kordades.
Ühisjahid ajavad loomad liikvele
Ühisjahtide aeg kestab oktoobrist jaanuari-veebruarini, tavaliselt puhkepäeviti. Ulukid aetakse ajujahtides liikvele, mistõttu sageneb ka teede ületamine.
Üldiselt on suurkiskjad territoriaalsed loomad, kes elavad oma kindlal kodualal aastaringselt. Neid territooriume lõikavad sageli maanteed, mistõttu paiksed isendid ületavad maanteid aastaringi ja regulaarselt. Kuna kõigi meie suurkiskjate elupaigad on seotud suurte metsamassiividega, on sellised kohad enamasti seal, kus mõlemale poole maanteed jäävad laialdased loodusmaastikud.
Kas teadsid, et metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjusid tavaline liikluskindlustus ei kata?
Kaskokindlustuse olemasolul on metsloomaga kokkupõrkel omavastutusega hüvitamine tagatud. Kui kaskokindlustust ei ole või seda sõiduki vanuse tõttu ei pakuta, tasub kaaluda metsloomaga kokkupõrke kindlustuskaitse vormistamist.
IIZI abistab Sind kasvõi öösel! Kahju korral helista julgelt numbril 666 0300!
Inimkannatanutega õnnetuse korral helista viivitamatult numbrile 112. Kui inimkannatanuid ei ole, siis helista numbrile 666 0300! IIZI Kahjuabi on Sinu jaoks olemas igal ajal ja igal juhul, kahjuteate esitamisest kuni vaidluste lahendamisteni. Vigastatud ja hukkunud loomadest teavita Riigiinfo telefonile 1247.