„Eks see arv on veidi pettumus,” tunnistas klientide huve esindava IIZI Kindlustusmaakleri ravikindlustuse spetsialist Ain Niineste. Arvestades, et töötajad on tööturul ligi 660 000, on arenguruumi küllaga. Ettevõtetel napib töökäsi, palgasurve on tugev ja ravikindlustus on ettevõtte jaoks odavam kui palga sama palju tõstmine.
„Kui peaksin valima spordisaali hüvitise ja ravikindlustuse vahel, siis valiksin kindlasti viimase,” ütles Niineste. Põhjenduseks lisas ta, et makse suurus on sama, aga selle eest saadav hüve hoopis teine: näiteks tuhandetesse eurodesse ulatuvate ravikulude katmine.
„Soovime, et meie töötaja saaks minna kohe vajaduse tekkides eriarsti vastuvõtule. Tänu tervisekindlustusele ei pea ootama vastuvõtuaega mitu kuud, vaid võib minna kohe tasulisele vastuvõtule,” põhjendas ravikindlustuse ostu Ifi tervisekindlustuse suurim klient, veidi üle 500 töötajaga toitlustusettevõtte Baltic Restaurants Estonia personalijuht Gerdi Tilts. „Otsustasime pakettide kasuks, mis hõlmavad ambulatoorset ravi, ambulatoorset taastusravi ja hambaravi,” ütles Tilts.
400 eurot inimese kohta
Selle aasta algusest saavad ettevõtted töötajate tervise edendamiseks aastas ilma erisoodustusmaksu tasumata kulutada 400 eurot inimese kohta. Ravikindlustusleping on erisoodustusmaksuta, kui makse ei ületa töötaja kohta 100 eurot kvartalis ja tööandja võimaldab ravikindlustust kõikidele töötajatele.
Tööandja ravikindlustust pakuvad kolm kindlustusseltsi: BTA, ERGO ja IF Kindlustus.
Kuna summad on suured, ei langeta ettevõtted otsuseid kiirustades. Tänavuses eelarves ei pruugi kindlustuseks veel raha ollagi, sest seadusemuudatus hakkas kehtima sellest aastast. Lepingute hulk ilmselt suureneb, kui firmad panevad paika järgmise aasta eelarve.
SEB-s on tööandja ravikindlustuse küsimus arutusel, kuid lõplik otsus veel tegemata. SEB personali- ja koolitusdivisjoni direktori Tõnu Sepa sõnul on eesmärk liikuda edasi paindlike soodustustega, mille üks osa on tööandja ravikindlustus. „Otsime algatusele ühist koostöö alust kogu Baltikumis ja tegeleme praegu kulude analüüsiga.”
Juba kümme aastat eraravikindlustust pakkunud ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma sõnul otsivad paljud ettevõtted palkade tõstmisele alternatiivi ja tahavad laiendada motivatsioonipaketti. „Tööandjad tahavad oma motivatsioonipaketis pakkuda üha rohkem teavitust, et nad hoolivad inimesest. Et nad hoolivad inimesest kui tervikust, ka nende tervisest ning sellest, et pere ja tööelu oleksid tasakaalus. Tööandja ravikindlustus annab selleks hea võimaluse, mida ka riik toetab,” lausus Uusma.
Ka suurem summa
Tööandja kindlustuse vastu on Uusma sõnul huvi tundnud pigem suuremad ettevõtted. Esimese kvartali kogemuse põhjal võib öelda, et suurem osa ettevõtteid jääb seaduses sätestatud aastase erisoodustusest vabastatud 400 euro makse juurde. Aga on ka ettevõtteid, kes valivad suurema summa. Eelkõige on need väliskapitalil põhinevad ettevõtted, millel on kontorid ka muudes riikides. „Nad ehk hindavad eraravikindlustust rohkem ja on sellega harjunud,” tõdes Uusma. Ettevõtted annavad töötajatele valida, kas nad soovivad sporditoetust või ravikindlustust. „30% töötajatest valivad spordi, 30% ravikindlustuse ja ülejäänud ei vali kumbagi,” lausus Uusmaa tööandjate tagasiside põhjal.
If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig ütles, et Lätis ja Leedus on tervisekindlustust pakutud juba aastaid ja seal on sellest ettevõtjate jaoks saanud üks populaarsemaid kindlustusi. Kindlasti ka põhjusel, et Leedu ja Läti ravikindlustussüsteem on väiksema kaitsega kui Eesti oma. Näiteks 2017. aastal küündisid eraravikindlustuse turumahud Lätis 87 miljoni euroni ja Leedus 25 miljoni euroni.
Ifi tervisekindlustust on kasutanud ligi paarsada inimest. „Nende tagasiside on olnud erakordselt positiivne, sest nad on pääsenud ilma saatekirjata ja väiksemate kuludega kohe eriarsti vastuvõtule. Kuna pea kõikides lepingutes on valitud hambaravi kaitse, siis on ka suurem enamik hüvitise taotlusi hambaravi juhtumid,” lausus Liig.
Kõige rohkem tuntakse Uusma sõnul huvi pere- ja eriarstiabi vastu. Just eriarstiabiga on haigekassal kõige suuremad raskused ja järjekorrad venivad pikaks. Kui vabu aegu on, pääseb kindlustusega eriarsti juurde keskmiselt kümne päevaga. Peale selle on populaarsed ka hambaravi, taastusravi ja profülaktika. Viimase alla käib näiteks istuva töö tegijatele pakutav massaaž.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar peab eraravikindlustuse käivitumist ja maksuvaba spordikulu tööandjate võiduks. „On oluline, et tööandjad panustaksid oma töötajate tervisesse. Riik peaks maksupoliitikaga seda toetama.” Praegu kehtivat maksuvabastust peab ta esimeseks sammuks. Edasi püütakse saavutada, et kõik kulutused, mis tööandjad on inimeste tervise heaks teinud, oleksid maksuvabad. „Keegi ei tule ju selle peale, et masinate hooldust maksustada. Ometi meie kõige väärtuslikuma vara ehk inimeste hoolduse puhul see arusaam nii kiirelt ei tule,” lausus ta.
Kas ravikindlustus lihtsustab värbamist?
Personaliotsingufirma HR Factory juhatuse liikme Pille Semjonovi sõnul pakuvad nende klientidest ravikindlustust vaid üksikud ja kogemus näitab, et väga suur argument see värbamisel ei ole. Küll võib ravikindlustus tööandja üldisele mainele positiivselt mõjuda. „Ma arvan, et kasu ei ole praegu päris selge ei ettevõtetele ega kandidaatidele, sest riiklik ravikindlustussüsteem katab suurema osa praegu ära,” tõdes Semjonov.
Tee selgeks, mida täpselt vajad
IIZI Kindlustusmaakleri ravikindlustuse spetsialisti Ain Niineste sõnul peaksid ettevõtted töötajatele ravikindlustust valides oma vajadused täpselt läbi mõtlema. Kliendid kipuvad tema sõnul panema rõhku valedele asjadele. Küsitakse näiteks, kas leping katab visiiditasu, samal ajal kui oluline on hoopis hüvitise maksimaalne limiit. „Kindlustad ju ikka probleemi, mitte pisiasja pärast,” selgitas ta.
Tööandja ravikindlustuse plussiks nimetab Niineste seda, et kui eraisik peab eraravikindlustust sõlmides täitma suure ankeedi ja kindlustusseltsile oma tervislikust seisundist täieliku ülevaate andma, siis tööandja kindlustuse puhul seda tegema ei pea. Nii saab kindlustuse ka inimene, kes on juba haige.
Allikas: Delfi Ärileht (17.05.2018)