Meresõit kui malemäng – mõtle mitu käiku ette

2. aprill 20244 minut(it) lugemist

Vaba aja veetmine merel on saanud paljude elustiiliks ning huvi väikelaevade vastu on aasta-aastalt järjekindlalt kasvanud.

Transpordiameti andmetel väljastati mullu üle 40% rohkem väikelaevajuhi tunnistusi võrreldes 10 aasta taguse ajaga ning 2023. aastal registreeriti 1414 väikelaeva.  Trossi mereabi juht Rait Killandi, Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Madis Ausman ja IIZI Kindlustusmaakleri tootearendus juht Liisi Murde annavad nõu millele mõelda, kui oled väikelaeva omanik.

Trossi mereabi juht Rait Killandi: Eesti vetes vajab abi üle saja aluse aastas

Nii nagu mujalgi põhjustavad ka merel hädaolukordi sageli meist sõltumatud asjaolud.

Näiteks vees hulpivad palgid, tähistamata kalavõrgud, märkimata madalikud või kivid ning vahel ka tehnikadetailide praak. Killandi sõnul vajab erinevatel põhjustel Eestis abi üle saja aluse, millest suure osa moodusavad mootori probleemid. „Selgitame välja vea ning püüame selle koha peal likvideerida, ka käivitusabi läheb tihti vaja,“ kommenteerib Trossi mereabi juht. Ette tuleb ka rikkeid, mida merel olles parandada ei ole võimalik. „Mootori probleemide puhul on enamikel juhtudest põhjus kehvas või puudulikkus hoolduses, näiteks vahetamata kütusefiltris,“ lisab Killandi. Ette tuleb ka rikkeid, mida merel olles parandada ei ole võimalik, mistõttu pukseeritakse alused, mille omanikud on Trossi liikmed, tasuta lähimasse sadamasse.

Kuidas alus tormikindlamaks teha?

Tänapäeval saab väga täpse ilmaprognoosi erinevatest allikatest, sh tuule ja muude meresõitu puudutavate ilmaolude kohta. Kui aga merel olles tormi kätte satutakse, siis peaks leidma ohutu koha laevateedest eemal, võimalusel suunduma lähimasse sadamasse varju ning ootama ilma paranemist.

Tormikahjud on üldiselt tekkinud sadamas, mistõttu tuleks tugeva tuule hoiatuse korral oma laev üle vaadata – kai otsad, vendrid ja tekil olevad purjed kinni siduda. – Madis Ausman

Eesti Jahtklubide Liidu peasekretäri Madis Ausmani sõnul on kõige sagedasem kahju purjede purunemine ja sadamas kokkupõrked teiste aluste või sadamarajatistega. „Tormikahjud on üldiselt tekkinud sadamas, mistõttu tuleks tugeva tuule hoiatuse korral oma laev üle vaadata – kai otsad, vendrid ja tekil olevad purjed kinni siduda,“ lisab Ausman. Tormiga merele jäädes on oluline purjepinda õigeaegselt vähendada, sulgeda kõik luugid ja kinnitada lahtised esemed nii tekil kui kajutis, jagada meeskonnale kätte päästevestid ja turvarihmad.

Tihedam veeliiklus põhjustab rohkem kahjusid

Transpordiameti andmetel on Eestis registreeritud pea 35 000 väikelaeva. Eestis on enim kasutatud väikelaevade hinnad 10 000 euro ümber ning võivad küündida ca 300 000 euroni, ka parandustööde maksumus on märkimisväärne. IIZI tootearendusosakonna juhi Liisi Murde sõnul arvatakse sageli, et kindlustus mängib rolli üksnes merel ja hooajalisel navigatsiooniperioodil, kuid alus tuleks kindlustada aastaks ja sageli juhtub laevaga õnnetusi ka maal. Möödunud suvel tõusis ka varguste arv, mistõttu on oluline pakkumisel või poliisil kriitiliselt üle vaadata turvanõuete osa.

Kindlustus on päästerõngaks nii transportimisel aga ka kasutamise käigus tekkinud õnnetuste puhul. Tüüpilisemad kahjud on näiteks otsasõit veekogu põhjas olevatele kividele või takistustele ja vees ujuvatele esemetele. Täna on juba müüt, et tegemist on luksusmeelelahutusega – huviliste arvu märkimisväärne tõus suurendab veeliiklust ja toob kaasa kaikohtade nappuse, mis omakorda tõstab väikelaevade kokkupõrgete arvu. Need õnnetused katab vastutuskindlustus.

Kevadega saab alguse ka väikelaeva hooaeg

Enne väikelaeva veeskamist tasuks üle vaadata aluse seisukord ja seadusega nõutud turvavarustus, mis peab vastama reisijate arvule. Lisaks turvavarustusele tuleks vaadata üle ka tehniline seisukord ja raadioside seadmed. Nii nagu maaliikluses, on ka veel sõites oluline üle vaadata kehtivate dokumentide olemasolu – juhiload, registreerimistunnistus, raadioside VHF luba, sadamakoht ja kindlustus.

5 meelespead kevadiseks ettevalmistuseks:

  1. Kere ja teki kontroll: pese ja vahata paadi kere ning kontrolli läbiviikude tihedust.
  2. Juhtseadmete kontroll: veendu, et juhtseadmed töötavad korralikult ja määri vajadusel neid.
  3. Elektrisüsteemi hooldus: lae ja testi akud, kontrolli ühendusi ja puhasta kaitsmekarp või -kilp.
  4. Mootori ja jõuülekande hooldus: järgi mootori ja veosüsteemi hooldusel tootja juhiseid ning kontrolli kütusesüsteemi ja muid olulisi komponente.
  5. Turvavarustuse kontroll: kontrolli tulekustutite ja päästevahendite korrasolekut ning veendu, et kõik vajalikud ohutusvarustus oleks paadis olemas.

Artikkel avaldati Ajakiri Paat & Merendus

Küsi pakkumist!

Kaitstud väikelaev nii maal kui merel

Alusta