Tekst: Jaano Martin Ots, Maria Plees, Andres Kõnd
Merepäästest ja tegevusest inimelude päästmiseks mereõnnetuste puhul oleme kirjutanud palju, kindlasti teeme seda edaspidigi. Aga mida peab paadiavarii või veeõnnetuse korral teadma, arvestama ja tegema näiteks alusele tekkinud kahjude hüvitamise taotlemiseks või intsidendi menetlemiseks kindlustusjuhtumina?
Uued alused ja lisanduvad hobimeresõitjad, enam meresõiduüritusi ning aasta-aastalt tihedamaks muutuv veeliiklus – see tähendab, et paraku suureneb ka selliste õnnetuste arv, kus ehk kõige traagilisemaid tagajärgi ei olegi, kuid veesõidukitele ning nende varustusele tekitatud materiaalne kahju on märkimisväärne. „Kes mu kahjud kinni maksab,“ on küsimus, mis sellistel juhtudel paratamatult üles kerkib. Kui varem puudutas veesõiduki kindlustus enamasti suurte ja hinnaliste aluste omanikke ning seda sageli liisingfirma nõudel, siis viimastel aastatel on järjest enam huvi tuntud ka keskmiste ja väikeste veesõidukite kindlustamise vastu.
Kindlustusvõtjate huvi ei piirdu enam liisingfirmale „linnukese“ lepingusse märkimisega, vaid paadiomanikud tahavad reaalset kaitset kahjujuhtumite puhuks. See omakorda tähendab, et hoolikalt ja põhjalikult tuleb tutvuda kindlustusseltside pakkumistega, teha endale selgeks lepingu tingimused ning mõelda läbi käitumine võimaliku kindlustusjuhtumi puhul.
Kui maanteel on avariisse sattunud sõidukijuhtide kohustused juba enamvähem üldteada ning liiklus- ja kaskokindlustuse juhtumite menetlemine osapooltele arusaadav, siis veeõnnetuste puhul kipub olukord mõnevõrra segasem olema. Eelkõige seetõttu, et enamasti pole võimalik sündmuskohal rahulikult politsei saabumist oodata, ümber õnnetusse sattunud sõidukite jalutada, neid fotografeerida ning juhtunu skeeme joonistada.
Mida veesõiduki kindlustamisel silmas pidada, kuidas avarii või kahjujuhtum fikseerida, kes veeõnnetusi menetleb, kes tuvastab süüdlase vaidluse korral ja mis sellest valdkonnast veel peaks teadma, küsisime spetsialistidelt.
IIZI Kindlustusmaakleri turundus- ja müügijuht Maria Plees
Elu on täis üllatusi nii maismaal kui ka vee peal liikudes. Väikelaeva kindlustamine ei ole midagi teistsugust kui tavapärane sõiduki liiklus- ja kaskokindlustuse tegemine. Õnnetuse korral on sellest aga abi suurem kui arvata osatakse.
Vee peal liigeldes on oluline silmas pidada üldisi ohutusnõudeid, veeliikluse reegleid ja konkreetses sõidupiirkonnas kehtivaid piiranguid ja eeskirju. Veesõidukite vaheliste avariide vältimist merel reguleerib rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri COLREG ning sellest peavad lähtuma ka väikelaevade juhid. Vaatamata reeglitele ja ettevaatusabinõudele võib ebasobivate asjaolude kokku langemisel ja erinevatel põhjustel siiski toimuda mitmesuguseid õnnetusi ja kahjujuhtumeid.
Väikelaevade puhul on kõige sagedasemad kahjujuhtumid otsasõidud erinevatele objektidele. On selleks siis veekogu põhjas olev kivi, muu liikumatu takistus või vees ujuv ese, näiteks puuront, võivad neile otsasõidu kahjud olla märkimisväärsed. Kuigi tavaliselt selline otsasõit inimeludele ohtu ei kujuta ning ka paat jääb enamasti veepinnale, saab paadi veealune osa, eriti aga mootor sageli tõsiseid vigastusi, mille remont võib osutuda väga kulukaks. Kahjustusi ning kulusid võivad põhjustada ka suuremad ja väiksemad kokkupõrked teiste veeliiklejatega.
Veesõiduki kindlustamisel uuritakse kõigepealt kindlustava isiku enda ning väikelaeva andmeid. Kuna kindlustusseltside pakkumised on erinevad ning arvesse võetakse mitmesuguseid lisategureid, peab valmis olema ka küsimusteks, mis puudutavad senist meresõidukogemust ja toimunud kahjujuhtumeid. Aga ka laeva hoiustamist talvisel ajal (kas hoitakse vastavat teenust pakkuvas asukohas või kodus, kinnisel või avatud territooriumil), aluse maismaal transportimise viisi ning kodusadama asukohta.
Kindlustusseltsid soovivad tavaliselt teha kindlustuse terveks aastaks ja üldjuhul on nii ka omanikul rahulikum – kui talvisel ajal peaks midagi juhtuma, on laeval kaitse olemas. Kohustusliku liikluskindlustuse sarnast vastutuskindlustust väikelaevadele Eestis tänasel päeval ei ole. Kuid hinnates veesõiduga seotud riske, oleks paljudel juhtudel mõistlik sõlmida lisaks ka väikelaeva vastutuskindlustus ning poliisile tehakse vastav märge. Vastutuskindlustuse hüvituspiiriks valitakse üldjuhul 200 000€.
Täiskaitsega kindlustuse korral on alus kaitstud olukordade eest nagu torm, tuul, tulekahju, vargus, vandalism, plahvatus, pikselöök, karilesõit, veekogu põhja riivimine, kokkupuude mistahes liikuva või muu objektiga. Väikelaeva kindlustus kehtib kogu laevale, seal hulgas mootorile ja laeval olevale varustusele, kui see on märgitud poliisile. Kindlustuspoliisil peab olema välja toodud sõiduki kasutamise eesmärk, kas oma tarbeks ja huviks või siis kasutamine kommertssõitude eesmärgil. Aluse maismaal transportimiseks kasutatava liiklusvahendi ja vastutuskindlustuse soovitame alati ka kohe väikelaeva kindlustuse poliisile ära märkida.
Enne kindlustamist soovitaks hoolikalt tutvuda erinevate kindlustusandjate väikelaeva kindlustuse tingimustega, et leida just selline kindlustus, mis vastaks konkreetse väikelaevaomaniku soovidele ja huvidele. Alati on mõistlik küsida abi kogenud kindlustusmaaklerilt, sest erinevate kindlustusseltside pakkumised võivad üsna suurel määral erineda.
Kahjujuhtumi korral merel on kõige olulisem jälgida esmaseid ohutusnõudeid, et hoida ära suurema kahju teket. Kui on toimunud isikukahju või olemas oht selle tekkimiseks, siis tuleb viivitamatult võtta ühendust häirekeskusega telefonil 112 või raadio teel merevalvekeskusega, kes korraldab päästeoperatsiooni läbi viimise. Sellisel juhul tuleb kuni päästesündmuse lõppemiseni täita kõiki merevalvekeskuse korraldusi, sündmuskohalt tohib lahkuda ainult pärast päästeoperatsiooni juhi vastavat luba.
Kui aga kapten või kaptenid otsustavad, et olukord ei ole ohtlik ei endale ega teistele, võib alustada juhtumi tagajärgede iseseisvat likvideerimist, vigastuste kõrvaldamist ja aluse või aluste transporti turvalisse sadamasse. Kui oma jõududest ja võimalustest ei piisa, võib paluda sõprade või teiste veekogul liiklejate abi, aga ka võtta ühendust piirkonna vabatahtlike merepäästjatega, kes on enamasti samuti võimelised pakkuma tehnilist abi ja transpordi- või pukseerimisteenust.
Päästeametit, merevalvekeskust või laevakontrolli keskust on aga juhtumist mõistlik teavitada ka sellisel juhul. Merel võib olukord kiiresti muutuda ning siis teavad päästjad abi andmiseks valmis olla. Lisaks võivad probleemide lahendamisega tegelevad alused olla takistuseks teistele veesõidukitele. Kui intsident on juhtunud tiheda laevaliiklusega piirkonnas, saab laevakontroll teisi aluseid hoiatada. Ning viimaks – kuna merevalvega tegelevad ametnikud dokumenteerivad hoolikalt kõik sissetulnud kõned ja oma tegevused, võib korrektne juhtumist teavitamine olla hiljem kasulik ka võimaliku kahjukäsitluse või uurimise seisukohalt.
Kahjujuhtumi menetlemise vajadustest lähtudes oleks hea teha õnnetuspaigal nii palju fotosid kui võimalik. Seletuskirja kirjutades oleks hea võimalikult palju detaile täpselt välja tuua. Millal, kus ja kuidas juhtum aset leidis, missugused olid ilmaolud, millega arvatavalt kokku põrgati, missugused kahjud tekkisid. Esimesel võimalusel peab kahjust teatama oma kindlustusandjale, kelle juures on sõlmitud kehtiv kindlustusleping. Teatada võib telefoni või e-posti teel, väga kiirelt ja lihtsalt saab seda teha kodulehe kaudu. Seejärel määratakse kahjuteatise alusel kahjukäsitleja ja täpsustatakse edasised juhised.
Tallinna kordoni merevalveteenistuse vanemkomissar Toomas Lindjärv:
Kui veesõidukitega on juhtunud õnnetus, tuleb alati võtta ühendust häirekeskusega numbril 112 või otse merevalvekeskusega. PPA ülesanneteks on veepiiri valvamine, piiriveekogudes hätta sattunud inimeste aitamine ja reostuste kõrvaldamine. Veeõnnetuse korral, kus ei ole inimkannatanuid ega reostusohtu, aitab politsei fikseerida juhtunu ning vajadusel abistab pukseerimisega. Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab välja Veeteede Amet.
Veeteede Ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd:
Viimasel ajal on Veeteede Ametilt mitmel korral küsitud, kes ja kuidas menetleb väikelaevade kokkupõrkeid või muid intsidente. Meresõiduohutuse seaduse 14. peatükk kannab nime „Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlus“. Seal on põhjalik selgitus, mis on laevaõnnetused, kuidas neid liigitatakse ja kes viib läbi ohutusjuurdlust. Väikelaevade kohta ütleb § 71 lg (5), et väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse ohutusjuurdluse korraldab Veeteede Amet juhul, kui sellega kaasneb inimese surm või seda taotleb väikelaeva omanik või kindlustusandja.
Ohutusjuurdluse eesmärk on selgitada välja laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi asjaolud, põhjused ja tagajärjed ning selle tulemuste põhjal kavandada laevaõnnetuste vältimise meetmed. Seega ei ole ohutusjuurdluse eesmärk süüle või vastutusele osutamine. Väikelaevaga toimunud õnnetusjuhtumist, nii nagu igast teisest õnnetusjuhtumist, eelkõige kui sellega kaasneb varaline kahju, tuleb teavitada politseid, kes teeb sündmuskohal esimesed toimingud ja registreerib juhtumi. Politsei esmaseks teavitamiseks tuleb helistada telefonil 112. Tekitatud varalise kahju saab kannatanu välja nõuda tsiviilkohtumenetluse korras.
IIZI Kindlustusmaakler AS toetab Päästeliidu vabatahtlike päästjate arengut ja tegevusi Eestis. Kui soovid anda oma panuse Päästeliidule, siis küsi väikelaeva kindlustust või teisi kindlustuspakkumisi järgmiselt e-posti aadressilt: paasteliit@iizi.ee.
IIZI Kindlustusmaakler AS on Eesti kapitalil põhinev kindlustusvahenduse ettevõte, olles samas ka esimesi internetipõhiseid kindlustusteenuse pakkujaid. Täna osutatakse kvaliteetset maakleriteenust nii väike- kui ka suurklientidele läbi personaalsete lahenduste ja internetipõhise iseteeninduskeskkonna. IIZI Kindlustusmaakler AS tegutseb turul aastast 2000 ning on tänaseks suurima maaklerina saavutanud Eestis 31% turuosa. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul. IIZI Group AS-is töötab üle 150 inimese.
Kindlustamine on iizi.