Tarmo Punnik, Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor
Kuidas valmistuda reisiks nii, et inimene ei peaks pärast analüüsima tagantjärele tarkust: „Oleks ma seda varem teadnud!“?
Vaatleme esmalt reisidokumentidega seonduvat. Euroopa Liidu piires reisivatelt inimestelt nõutakse kehtiva isikutunnistuse olemasolu, samas kui Euroopa Liidu välispiiri ületades peab kindlasti kaasas olema kehtiv pass. ID-kaarti ega passi ei asenda ükski teine dokument. See kehtib nii täiskasvanute kui beebide kohta, viimaste jaoks võetakse mõnikord reisile kaasa sünnitunnistus, kuid see pole piiriületuseks sobiv dokument.
Sageli palutakse Välisministeeriumil väljastada mõni ajutine paber, kuna vahetult enne reisi algust on ootamatult selgunud, et pass või ID-kaart enam ei kehti, aga lend on juba täna-homme. Inimene on unustanud kontrollida reisidokumendi kehtivust. Paraku ei saa Välisministeerium väljastada ühtegi säärast paberit. Samuti tuleks arvestada, et paljud riigid muudel mandritel nõuavad, et reisija pass kehtiks vähemalt kuus kuud peale reisi lõppemist. Lühema kehtivusajaga passiga reisijat reeglina riiki ei lubata.
Enne reisile asumist tuleb kindlasti tutvuda ka sihtkohaks olevasse riiki sisenemise nõuetega. Maailmas on juba üle 100 riigi, kuhu Eesti kodanik saab teatud tingimustel viisavabalt reisida. Infot selle kohta, millised on nõuded dokumentidele konkreetsesse riiki sisenemisel ja millised võimalikud ohud seal esinevad, saab külastatava riigi saatkonnast, välisministeeriumi veebilehel asuvast konsulaarinfost või internetis olevast keskkonnast Travel Information Manual.
Viisa taotlemisel tuleb arvestada ajakulu ja paberitööga. Oluline on, et viisa olemasolu või viisavaba liikumine ei anna õigust välisriigis töötamiseks. Pikemaajaliseks reisiks, õppimiseks ja/või töötamiseks tuleb taotleda vastava riigi eriviisa, elamis- ja/või tööluba.
Kindlasti tuleks vormistada piisava kindlustuskattega kindlustuspoliis, lisades sellele nii reisitõrke kui pagasikindlustuse. Eesti kodanikega välismaal seotud suuremad kahjujuhtumid on küündinud kaugelt üle 100 000 euro ja kahel rekordimehel kindlustust ei olnud. Poliisi tegematajätmise eest säästetud eurod võivad hiljem liigagi kalliks maksma minna.
Kindlasti tasub praeguses rahutus olukorras registreerida oma reis Välisministeeriumi kodulehel https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/ või nutirakenduses „Reisi targalt“. See võimaldab kriisi puhul kiiremini võimalike hädasolijatega ühendust võtta neile abi osutada.
Välismaal viibides saab dokumendi kadumise või varguse või muu õnnetusjuhtumi korral küsida abi Eesti saatkonnast, Eesti aukonsulilt või Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnast. Saatkonnast saadavad asendusdokumendid võimaldavad vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi nendega jätkata ei saa. Samuti võib olla tarvilik väljasõiduviisa või -loa võtmine asukohariigi migratsiooniteenistusest.
Mõistlik on välismaal viibides kaasas kanda dokumentide koopiat ja jätta dokumendid võimalusel hotelli seifi. Nii on need pikanäpumeeste eest igati kaitstud.
Kontaktid ja lisainfo:
http://vm.ee/et/reisitargalt
www.facebook.com/veebikonsul
Välisministeeriumi valveametnik +372 5301 9999 (24h).
Võrdle erinevate seltside pakkumisi ja osta endale sobivaim reisikindlustus >>
Enne kindlustamist tutvu reisikindlustuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga numbril 16660.
IIZI Kindlustusmaakler AS on Eesti kapitalil põhinev kindlustusvahenduse ettevõte, olles samas ka esimesi internetipõhiseid kindlustusteenuse pakkujaid. Täna osutatakse kvaliteetset maakleriteenust nii väike- kui ka suurklientidele läbi personaalsete lahenduste ja internetipõhise iseteeninduskeskkonna. IIZI Kindlustusmaakler AS tegutseb turul aastast 2000 ning on tänaseks suurima maaklerina saavutanud Eestis 31% turuosa. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul. IIZI Group AS-is töötab üle 150 inimese.
Kindlustamine on iizi.
Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, 
siis suurepärane võimalus selleks on IIZI uudiskiri.