Mitu fooride rohelist lainet on Tallinnas ja kuidas need toimivad?

Kõige tuntum on ilmselt Vabaduse puiestee, kus ka tahvlid väljas, aga alati see ei toimi?

Vabaduse puiestee koordineerimisgraafikud on loodud eesmärgiga pärssida piirkiiruse ületamist ja võimaldada jalakäijatele ohutut teeületust ühe korraga. Kahjuks ei ole võimalik koordineerida autoliikluse mõlemasuunalist rohelist lainet koos jalakäijate täisteeületusega.

Seetõttu toimub koordineeritud foorijuhtimine, nagu on ka paigaldatud infotahvlitel kirjas, ehk kuni kella 12.00-ni eelistatult linna siseneval suunal ja pärast seda linnast väljuval suunal.

Kas rohelist lainet on võimalik Tallinnas laiemalt kasutada?

Koordineeritud foorisüsteemide toimivus ja tõhusus sõltub olemasoleva tänavalõigu geomeetriast. Parameetrid, millega arvestama peab, on liikumiskiirus (piirkiirus), ristmike vahekaugus, faasipikkus (nõudlus) ja fooritsükli pikkus. Need parameetrid peavad olema optimaalses tasakaalus.
Kuna olemasolevate ristmike vahekaugust ei saa muuta, on reaalses liiklusruumis võimatu ideaalset koordineeritust saavutada. Eriti komplitseerituks muutub see olukorras, kus koordineeritud foorilahendust soovitakse rajada tee mõlemale suunale.

Foore saab mõlemas suunas koordineerida ainult siis, kui koordineeritud teel asuvad ristmikud üksteisest võrdsetel või täisarvu kordsetel kaugustel, või kui foorikontroller saab jalakäijate teeületusi juhtida mitmeastmeliselt tänu tee keskel paiknevale ohutussaarele. Kuna ristmikevahelist kaugust ei saa muuta, kasutatakse viimast varianti, aga see on jalakäijatele ebamugav ja sageli ohtlik.

Uutel ja rekonstrueeritavatel teedel eelistatakse jalakäijate ja kergliiklejate ohutumat ja mugavamat liiklusruumi, mistõttu autoliikluse koordineerimise osakaal väheneb, seda ennekõike kesklinna piirkonnas.

Kas Tallinna uus liiklusmudel võiks ka selles osas abiks olla, et rohelisi laineid juurde tuleks?

Liiklusmudel näitab liiklejate liikumistrajektooride nõudlust ja teataval määral võib sealt tuleneva info baasil muuta faasipikkust – sellega seoses võib muutuda koordineerimise võimekus kas paremaks või halvemaks. Tsüklipikkust üldjuhul ei suurendata, sest see pikendab ooteaegu. Ennekõike puudutab see jalakäijaid ja kergliiklejaid.

Mida rohelise laine kohta teadma peaks?

Eelpool mainitud põhjustest tulenevalt ei ole koordineerimisgraafikud kunagi päris ideaalsed. Reaalses maailmas tekivad olukorrad, kus sõidukite liiklusvoo paki alguses olevad sõidukid ei saa järgmisel ristmikul kohe rohelist tuld või paki lõpus olevad sõidukid ei jõua sama rohelise fooritakti jooksul ristmikku ületada.

Projekteerimisel eelistatakse lahendusi, mis tagaks maksimaalselt korrektse liikluskäitumise ja väldiks olukorda, kus kiiruse ületamine või keelava fooritulega ristmiku ületamine annaks liiklejale eelise järgmisel ristmikul.

Koordineeritud foorilahenduste puhul tuleb arvestada, et kalkulatsioonide aluseks on võetud keskmine liikleja – ehk liikleja keskmine reageerimisaeg, kiirendus ja lõppkiirus – ning arvestatud on keskmiste liiklusoludega, nagu liikluskoormus ja ilmastik. Koordineerimisgraafikud ei pruugi muutunud oludesse alati sobida. Näiteks ilmastikust tingitud halvemate teeolude tõttu on autode kiirendused ja kiirused madalamad, pikivahed aga suuremad.