Norman Aas: maksuamet nõuab aastas ligi 100 Eesti firmajuhi isiklikust varast maksuvõlga sisse

Maksuametile on antud Eestis suuremad õigused kui tavalisele ettevõtte võlausaldajale. Kui maksuamet leiab, et firmalt pole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda ja juhatuse liige on süüliselt sellise olukorra tekitanud, saab amet nõude suunata otse juhatuse liikme vastu.

“See on Eestis üsna tavapärane. Aastas teeb maksuamet sadakond vastutusotsust ettevõtete juhatuse liikmete vastu. Kui isik pole maksuameti otsusega nõus, peab ta otsuse kohtus vaidlustama. Kui ta kaotab, tuleb tal isiklikust varast tasuda maksunõue ning ka õigusabikulud. Ja need summad võivad olla väga suured – sadu tuhandeid eurosid,“ kommenteeris Aas.

Aastas teeb maksuamet sadakond vastutusotsust ettevõtete juhatuse liikmete vastu. Kui isik pole maksuameti otsusega nõus, peab ta otsuse kohtus vaidlustama. Kui ta kaotab, tuleb tal isiklikust varast tasuda maksunõue ning ka õigusabikulud. Ja need summad võivad olla väga suured – sadu tuhandeid eurosid. – Norman Aas, endine peaprokurör, Soraineni vandeadvokaat

“Headel aegadel on ettevõtte ja tema juhi edu sageli ühine. Kui aga äriühingus tekivad probleemid, võib juhatuse liige jääda oma murdega üksi. Üldiselt eeldatakse juhatuse liikmega tööle asumisel lepingut sõlmides lootusrikkalt, et kõik sujub, ja lepingusse saab kirja, milliseid hüvesid juhile pakutakse ning kuidas ta võib saada näiteks läbi aktsiaoptsioonide osa ettevõtte eduloost. Harva lepitakse aga kokku kaitse selle vastu, kui midagi läheb halvasti ja juhatuse liige peab ise vastutama võimalike nõuete eest. Mina soovitan juhatuse liikme lepingusse sisse kirjutada selle, et ühing peab sõlmima ka juhatuse liikme vastutuskindlustuse, mis katab vajadusel juhataja vastu esitatud nõuded ja tema õigusabiarved,” ütles Aas.

Juhatuse liikmed Eestis ei oska endale vastutuskindlustust veel nõuda

Aas lisas, et Eestis üldiselt on juhatuse liikme vastuskindlustus veel suhteliselt vähe levinud, aga lääneriikides on ingliskeelne termin directors and officers (D&O) insurance üldtuntud.

“Mina olen täna oma igapäevaelus advokaat ja sellel ametil on seadusega ette nähtud kutsekindlustus. Aga kuna ma olen ka ühe riigi äriühingu nõukogu liige, siis olen selle kindlustusliigi tingimustega ka isiklikult kursis, sest ettevõte sõlmitud juhtivtöötajate vastutuskindlustus katab ühtlasi ka nõukogu liikmed,“ kommenteeris Aas.

Ta lisas, et mida suuremaks jõukus ja äriettevõtted Eesti ühiskonnas kasvavad, seda suuremad nõuded võivad tekkida ka juhatuse või nõukogu liikme vastu. Kui väikefirma juhtimisel võib selline kindlustus tõesti tunduda ebaotstarbekas, siis suuremates äriühingutes võivad ebapädevad juhtimisotsused tuua miljonitesse eurodesse ulatuva kahju ja seal on see kindlustus vajalik, sest vastasel korral tähendaks taolise kahjunõude pööramine juhatuse liikme vastu üldiselt tema isiklikku pankrotti.

“Minu üleskutse juhatuse liikmetele on see, et töölepingu automaatne osa peaks lisaks näiteks ametiautole, aktsiaoptsioonidele ja lahkumiskompensatsioonile olema ka juhatuse liikme vastutuskindlustus. See tagab rahuliku une. Eriti probleemsed juhtumid on juhatuse liikme jaoks need, kus tööandja ise tema vastu nõude esitab pärast juhatusest tagasikutsumist. Sellised kohtuvaidlused võivad kujuneda väga pingeliseks ja on võrreldavad emotsionaalselt keerukate abielulahutustega“.

Minu üleskutse juhatuse liikmetele on see, et töölepingu automaatne osa peaks lisaks näiteks ametiautole, aktsiaoptsioonidele ja lahkumiskompensatsioonile olema ka juhatuse liikme vastutuskindlustus. See tagab rahuliku une. – Norman Aas

Juhatuse liikme isiklikku kriminaalvastutust ei ole siiski võimalik kindlustada

Selguse huvides on oluline märkida, et juhatuse liikme vastutuskindlustus kuritegude toimepanemiseks õigustust ei anna. Aas toonitas, et juhatuse liikme vastutuskindlustusega on võimalik kindlustada siiski vaid tsiviilõiguslikku vastutust, kriminaalvastutuse vastu kindlustada ei saa. Kriminaalkaristuse peab inimene alati isiklikult ära kandma, kindlustus seda tema eest ei tee. Aga see, kas inimene on kurjategija, selgub alles kohtuprotsessi lõpus, ja on võimalik, et kindlustus katab siiski tema õigusabikulud protsessi jooksul.

Juhatuse liikme vastutuskindlustus kuritegude toimepanemiseks õigustust ei anna. – Norman Aas

Juhatuse liikmelt võib nõuda ka saamata jäänud tulu

Juhatuse liikme kaks kõige suuremat kohustust on hoolsus- ja lojaalsuskohustus äriühingu ees. Juhatuse liige peab käituma korraliku ettevõtja hoolega, mida mõõdetakse keskmiselt hoolsa ettevõtja standardi järgi ehk eeldatakse, et juhatuse liige ei tee äriliselt rumalaid või omakasust ajendatud otsuseid.

Samas ütleb ka Riigikohus, et ettevõtlus on alati seotud teatud riskidega ja isegi kui need realiseeruvad, ei pruugi see viidata kohe ärilisele rumalusele. Turumajandus ongi selline.

Hoolsuskohustuse rikkumise näitena võib tuua juhtumi, kus juhatuse liige on andnud laenu ebamõistlikel soodustingimustel – ta ei ole nõudnud turustandardile vastavat tagatist või andis laenu juba maksejõuetuks muutunud äriühingule. Kui taoline laen jääb tagasi maksmata, on võimalik vastav nõue pöörata juhatuse liikme vastu, isegi kui viimane ise tehingust isiklikku kasu ei saanud.

Aga kindlasti ei ole juhatuse liikme vastutuse mõte selles, et ettevõtte kasum jagatakse osanike vahel, aga vastutust kahjumi eest kannab vaid juhatuse liige isiklikult. – Norman Aas

Enamik nõudeid juhatuse liikmete vastu on siiski seotud pigem lojaalsuskohustuse rikkumisega, kui mängus on huvide konflikt. Need on olukorrad, kus juhatuse liige eelistab äriotsuste või tehingute puhul äriühingu huvide asemel isiklikke huve, näiteks tellib teenuseid turuhinnast kõrgema hinnaga endaga seotud teisest, nn puukettevõttest.

Teoreetiliselt võib juhatuse liikme vastu pöörata kahjunõude ka saamata jäänud tulu osas, kui omanikud leiavad, et ettevõtte kasum on juhatuse liikme valede äriotsuste tõttu liiga väike.

“Aga kindlasti ei ole juhatuse liikme vastutuse mõte selles, et ettevõtte kasum jagatakse osanike vahel, aga vastutust kahjumi eest kannab vaid juhatuse liige isiklikult,“ ütles Aas.

Mida suurem ettevõte, seda suuremad riskid kõigi jaoks

Kui suurfirma juhatuse liikme vale otsus tekitab näiteks kolm mln eurot kahju, mille saab pöörata tema vastu, siis on selge, et see nõue ruineerib selle juhi elu. Enamikul Eesti inimestel pole võimalik selliseid kahjusid kinni maksta. – Norman Aas

Aas lisas, et juhatuse liikme vastutus ja kuritarvituste võimalus suureneb ettevõtte kasvades. Mida suurem ettevõte, seda suuremad kohustused, kuritarvitamise riskid ja ka võimalikud nõuded juhtide vastu. “Kui suurfirma juhatuse liikme vale otsus tekitab näiteks kolm mln eurot kahju, mille saab pöörata tema vastu, siis on selge, et see nõue ruineerib selle juhi elu. Enamikul Eesti inimestel pole võimalik selliseid kahjusid kinni maksta,“ tõdes Aas.

Ekspert lisas, et väiksemate firmade praktika on Eestis üldjuhul see, et enamasti on ainuomanik ise ka juhatuses ja siis üldiselt selliseid asju ei juhtu, sest iseenda tagant ei varastata. Täiendavad kontrollimehhanismid on aga vajalikud siis, kui ettevõtte omanikud taandavad ennast aktiivsest juhtimisest ja palkavad professionaalsed juhid.
Siiski on tema sõnul olnud ka juhuseid, kus väikefirmal on kaks võrdset omanikku ja üks neist püüab nö oma nurgas paksemat suppi keetma hakata, näiteks fiktiivsete arvete abil ettevõttest vara välja viia endaga seotud teise äriühingusse. “Advokaatidena me sellist 50%-50% omanike jaotust üldjuhul ei soovita, sest vaidluse korral on lihtne tupikseis tekkima,” tõdes Aas.

Eesti idufirmade sektoris on juhatuse ja nõukogu liikme vastutuskindlustus (D&O) juba ärikultuuri osa. Välisinvestorid nõuavad tihti enne idufirmasse raha paigutamist, et juhatuse liikmetel oleks sõlmitud vastutuskindlustus. Paljud firmad Eestis ei ole aga sellest kindlustusliigist veel kuulnudki ja tuleb teha palju teavitustööd, et ettevõtjad rohkem kursis oleks. Selgitusi jagab IIZI kindlustusmaakler Helen Evert.

Eestis on ligi 150 000 majanduslikult aktiivset firmat ja juhatuse liikme vastutuskindlustus sobiks neile kõigile. Täna on oma firma juhatuse ja nõukogu liikmed vastutuskindlustusega katnud vähem kui 0,5% Eesti firmadest. Leedus, kus ärikultuur on kuumaverelisem ja äritülid lõppevad sageli kohtus, on see kindlustus aga juba väga populaarne ja hinnanguliselt ligi poolte Leedu firmade juhatuse ja nõukogu liikmed on selle kindlustusega kaetud. Ka lääne firmades on see kindlustus ärikultuuri osa.

Suurimad kahjunõuded eri riikide regulatiivsete ametiasutustega

Idufirmad ja välisturgudel tegutsevad ettevõtted soovivad, et kindlustuspoliis kataks erinevates riikides nende valdkonna regulatiivsete nõuete ning ametiasutuste uurimistegevustega seotud kahjud.

Näiteks platvormiteenuste osutajate puhul on tüüpiline, et igas uues sihtriigis tegutsemiseks on temaga seotud valdkonna reguleerimiseks erinev ametiasutus oma nõuetega, mis nende tegevuse üle järelevalvet teostab ning võib trahve määrata või ettevõtte tegevusloa üldse lõpetada.

Kui vaadata juhatuse liikme vastutuskindlustuse maailmamastaapi, siis regulatiivsete nõuetega seotud hüvitised moodustavad kõigist kahjunõuetest suurima osa.

Enne lepingu sõlmimist tuleb bilanss ja kasumiaruanne ette näidata

Kindlustusselts küsib ettevõttelt enne lepingu sõlmimist põhjalikke majandusandmeid, kohati isegi rohkem kui pank laenu andmisel. Kui näiteks andmetest selgub, et firmal ei ole piisavalt vabu vahendeid, et tegevust käimas hoida ehk kui firmas on negatiivne rahavoog ja maksejõuetuse oht, siis kindlustust ei sõlmita või on siis kindlustusmakse suurem ning lepingus kirjas maksejõuetuse välistus. Bilansi ja kasumiaruande analüüs eelnevad alati kindlustuslepingu sõlmimisele.

Vahel on negatiivne rahavoog põhjendatud, näiteks kui ettevõte on raha kaasamas või teinud äsja suuri investeeringuid uutesse tootmisvahenditesse.

Toon ka ühe näite, kus jätsime kindlustuslepingu sõlmimata ja hiljem olime selle otsusega väga rahul. Mõne aasta eest soovis meie kaudu juhatuse liikme vastutuskindlustust üks jutu järgi suur ja edukas krüptoettevõte, aga majandusandmeid ja muud tegevust puudutavat infot nad jagada ei tahtnud ja seetõttu jäi kindlustus sõlmimata. Ka seni suurim avastatud krüptopettur FTX on teinud kõigile krüptofirmadel kindlustuse saamise kalliks ja keeruliseks.

Aga meil on ka väga palju kogemusi suureks ja edukaks kasvanud firmadega. Aastaid tagasi aitasime esimese juhatuse liikme vastutuskindlustuse lepingu sõlmida ühel Eestis tegevust alustanud platvormiteenuse osutajal. Tänaseks on see firma kasvanud juba nii suureks, et nende kindlustusprogramm on muutunud globaalseks.

Juhatuse ja nõukogu liikme vastutuskindlustust saab ühele firmale teha n-ö mitu kihti. Sel juhul katab iga spetsiifilise kaitse erinev kindlustaja. Näiteks kurikuulus Lehman Brothersi pank ostis omal ajal 16 erinevat kihti, mis algas 20 miljonist dollarist ja kokku osteti 250 miljonit dollarit limiiti.

Ühel Balti riikides tegutseval pangal on täna näiteks 5 erinevat kihti kindlustust võetud.

Kui palju maksab juhatuse liikme vastutuskindlustus keskmisele Eesti firmale?

Makse sõltub tegevusvaldkonnast, varade mahust ja käibest. Kõrgemad kindlustusmaksed on riskantsetematel tegevustel, näiteks krüptofirmadel ja finantsasutusetel.

Näiteks keskmine IT-firma, jaemüügi või tootmisettevõte võib saada aastase kindlustuslepingu limiidiga vahemikus 1-3 miljoni eurot kindlustusmaksega vahemikus 2000-8000 eurot.

Täpsem limiit sõltub ettevõte varade mahust. Kui soovitakse näiteks limiiti 3 miljoni eurot juures, siis peab ettevõtte varade maht olema ka vähemalt 3 miljonit eurot.

Kui juhatuse liikmete vastutuskindlustust soovib idufirma, millel on plaan hakata suuremas mahus investorite raha kaasama, siis sõltub kindlustusmakse tulevaste perioodide hinnangulistest finantsidest, millest osa võib olla ka kaasatav raha.

Artikkel on esmalt ilmunud 26.04.2023 Äripäeva veebis.

Näiteid kohtupraktikast, kus kohustuste rikkumise tõttu juhatuse liikme vastu on kahjunõue esitatud:

•  lepingute sõlmimine märkimisväärselt väiksema vastusooritusega võrreldes turutingimustega (nt liiga madal laenuintress või liiga suur ostuhind nõude omandamisel, käenduse sõlmimata jätmine ehk halvasti tagatud laenuleping ja jamade tekkimise korral raha mitte tagasisaamine);
• koos laenulepinguga jäetakse sõlmimata tagatiskokkulepe, kuigi oleks saanud seda teha ja pidanuks tegema;
• kinnistu võõrandamine alla turuhinna;
• ühingu pangakontolt sularaha väljavõtmine ning juhatuse liige ei suuda tõendada, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides. Sageli on need isiklikuks otstarbeks tehtud kulutused.
• tehingu tegemine huvide konfliktis (iseendaga, oma lähedastega, nt juhatuse liikme abikaasa firmaga) – sõltub asjaoludest, see võib, kuid ei pruugi alati tähendada lojaalsuskohustuse rikkumist.
• ka varjatud huvide konfliktid – ettevõtte raha liigutamine oma tuttavate ettevõtetesse.
  töölt lahkudes on jäetud lahti sihilikuks ärakasutamiseks võetud endise tööandja kliendibaasid – nt IT-tagauste lahtijätmine oma endise tööandja süsteemides.

Teemad, kus tekkivad probleemid võivad juhatuse liiget tabada:

• äriliste otsuste tegemine;
• organisatsiooni loomine, toimima panek, toimivana hoidmine, sh kontrolli tegemine;
• toimiva finantsjuhtimissüsteemi kindlustamine;
• raamatupidamise korraldamine, majandusaastaaruannete koostamine;
• info andmine omanikele;
• ettevõtte omanike jaoks kasumlikuna hoidmine;
• maksudeklaratsioonide õigeaegne täitmine-esitamine;
• pankrotiavalduse õigeaegne esitamine.