Ka politsei soovitab parema mustriga rehve taha
Mida teha siis, kui on täiesti nõuetele vastav jooks rehve, aga ühed on natuke rohkem kulunud kui teised? Kummad ette, kummad taha?
Liiklusjärelevalvekeskus soovitab, et sügavama mustriga rehvid tuleb alati panna tagumistele ratastele ja seda olenemata sellest, kas sõiduk on esi-, taga- või nelikveoline.
Turvalisuse huvides on selline rehviasetus eriti oluline sõidukitel, millel puuduvad elektroonilised abimehed (ESC jne). Elektrooniline stabiilsuskontroll aitab säilitada kontrolli auto üle, kuid see ei muuda füüsikaseadusi olematuks ja ei päästa õnnetusest, kui rehvide haardevõime on kadunud.
Vesiliug + kulunud rehv
Mis juhtub, kui sõiduk satub vesiliugu? Kui rohkem kulunud rehvid asuvad esisillal, siis vesiliugu sattudes kaotavad pidamise esmalt esirattad ja juht tunneb seda kohe rooliga (rool muutub kergeks) ning kiirust vähendades jätkab sõiduk liikumist sõidusuunda muutmata. Enamasti lõppeb selline asi juhile väikese ehmatusega.
Kui peaks juhtuma ka liiklusõnnetus, siis satub sõiduk õnnetusse „nina“ ees ja kokkupõrkeenergiat neelav sõiduki esiosa ja turvapadjad pakuvad parimat kaitset autos viibijatele.
Kui rohkem kulunud rehvid asuvad tagasillal, siis vesiliugu sattudes kaotavad pidamise esmalt tagumised rattad ja selline olukord tuleb juhile alati ootamatult ning tulemuseks on külglibisemine või keerlemine ümber oma telje. Ka isegi kogenud autojuht ei pruugi sõidukit koheselt kontrolli alla saada kui selline asi peaks juhtuma näiteks maanteekiirusel liikudes.
Kurvis ei liigu rattad enam sama rada
Väidetakse ka seda, et esirehvid „puhastavad“ teed tagumistele ratastele ja sellisel juhul on tagumistel rehvidel vaja vähem vett rehvi alt kõrvale juhtida ning nii on ka tagarehvidel väiksem võimalus vesiliugu sattuda. Otse sõites võibki nii olla, kuid kurvi võttes või kõrvalepõiget tehes ei kulge esi- ja tagarattad enam samas sõidujoones ning tagumised rehvid võivad kaotada pidamise just siis, kui pidamist kõige rohkem vaja on.
Kindlasti arvesta ka sellega, et mida suurem on liikumiskiirus, seda väiksem osa rehvist on märjal teekattel kontaktis teepinnaga ning kontaktpinna suurus sõltub otseselt ka rehvimustri sügavusest. Eelnev jutt kehtib ka sõitmisel libedates teeoludes.
