Päästeliidu tegevjuht Kaido Taberland juhib tähelepanu, et üle Eesti on kokku 119 vabatahtlikku päästekomandot (VPK), kes valdavalt kodus tekkinud tulekahjudega silmitsi seisavad. 2017. aasta esimesel poolaastal moodustas 62% kõigist väljakutsetest just eluhoonete põlengud. Õnnetuste ärahoidmiseks saab igaüks palju ise ära teha.
- Vii läbi küttesüsteemide visuaalne kontroll.
Vaata kriitiliselt üle, et ahjul ei oleks lahtiseid kive või katkiseid kohti. Samuti vaata üle, kas ahju siibrid, uks ja ahjuesine kate on heas korras. - Puhasta ja valmista kütteseadmed talveks ette.
Selleks, et välistada tahmapõlemise oht, tuleks kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija, kes puhastab korstna, suitsulõõrid, soojamüürid ja ahjud. Tihti saavad eramajade tulekahjud alguse just kütteseadmest. - Kontrolli suitsuanduri olemasolu ning selle töökorda.
Suitsuandurit tuleks kontrollida sageli, vajutades anduril olevale testnupule. Vajadusel vaheta patareid ning pühi andurilt tolm, mis võib segada seadme tööd. - Ole hoolas ajutiste soojaandjatega.
Soojapuhurid on kindlasti nõutud kaup just sügisel, kui täielik kütteperiood veel alanud ei ole. Juhul, kui kasutad kodus soojaandjaid nagu näiteks õliradiaator või puhur, tuleks samuti jälgida tuleohutusnõudeid. Näiteks ära unusta soojapuhurit tööle, kasuta seda vaid eesmärgipäraselt ja ära kuivata sellega riideid. Aseta soojapuhur sobivasse kohta nii, et see ei puutuks kokku kardinate, vaiba või mööbliga. - Ära unusta oma kodu kindlustada.
Ükskõik kui hästi me proovime erinevaid olukordi ennetada, siis õnnetusi võib ikka juhtuda. Nii on tagajärgedega lihtsam toime tulla.
Läbi Päästeliidu ja IIZI ühistegevuste ning kampaaniate on soov juhtida inimeste tähelepanu vabatahtlike päästjate tegevusele, kaasata inimesi nende toetamisse, tagada turvalisus ja teha ennetustööd.
Ka Sina saad toetada Eesti vabatahtlikku päästet! Küsi kindlustuspakkumine aadressi paasteliit@iizi.ee kaudu ning annad oma panuse vabatahtlike päästjate tegevusele.