Kindlustuskahjude statistika kohaselt kardavad rohkem kui pooled autojuhid eelkõige teiste juhtide süül toimunud avariisid. Ebatõenäoliseks peetakse teelt väljasõitu ja parklakahjusid, kuid ometi juhtub viimaseid igapäevaselt palju, moodustades kahjude statistikast arvestatava osa.
Autojuhid on hajameelsed
Parklakahjusid juhtub nii parkimismajades kui -platsidel ja kahjustatistika kohaselt on keskmine parklas juhtunud liiklusõnnetuse kahju ulatus umbes tuhat eurot. Paraku juhtub ka kahjusid, mille põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud ilma omanikku või politseid teavitamata, mistõttu on olukorra lahendamine juba mõnevõrra keerulisem ja aeganõudvam.
Enamikes ”kõksudes” on süüdi tähelepanematu manööverdamine, mille tagajärjel riivatakse või sõidetakse teisele sõidukile otsa. Oma osa õnnetuste juhtumisel on ka parklas kehtiva kiiruspiirangu ja parema käe reegli eiramine.
„Kui inimene avastab näiteks töölt tulles, et keegi on parklas tema autole kahju tekitanud ja seejärel sündmuskohalt lahkunud, siis tuleb helistada politseisse ning käituda sealt saadud juhiste järgi. Samuti tasuks vaadata, kas ümberringi võib olla mõni potentsiaalne kahju tunnistaja või paistab parklas valvekaameraid, mille vaatevälja õnnetuse põhjustaja võis jääda,” soovitab IIZI masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Lisaks teisele sõidukile kahju tekitamises kiputakse tähelepanematusest riivama või maha sõitma rajatisi, liiklusmärke, teepiirdeid jms. Õnneks on linn valvekaameratega varustatud ja üha enam saadakse sündmuskohalt lahkunud juhid kätte, misjärel tuleb süüdlasel juba korralikult rahakotti kergendada. Kahjusid juhtub kõigil, kuid oluline on oma tegude eest vastutus võtta ja teavitada juhtunust politseid.
Parkimisõnnetusi juhtub rohkem suvekuudel
Parkimisõnnetusi juhtub rohkem suvekuudel, ütleb liikluskindlustuse fondi statistika. Parklaõnnetused sagenevad ka kaubanduskeskuste osturallidel enne pühasid, jõulude ja jaanipäeva eel.
Nõuetele vastavate parkimiskohtade korral toimub parklas õnnetusi umbes veerandi võrra vähem. Mitmed suured kaubanduskeskused on parkimiskohad korda teinud ja sellega ka õnnetuste arvu vähendanud.
2016. aastast kehtiv linnatänavate standard soovitab kaubanduskeskuse parkimiskoha laiuseks vähemalt 2,7 m. Linnatänavate standardi eelmine versioon kehtis 2003. aastast. Võrreldes selle ajaga on Eestis liiklevad sõiduautod keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks muutunud.
Parklas kehtib valdavalt parema käe reegel
Number üks reegel – kui eesõigus ei ole liikluskorraldusvahenditega teisiti määratud, kehtib parklates parema käe reegel! Ükskõik, kelle tee on laiem või tundub olulisem.
Kui parklasse sissesõidul on märk „Õueala“, siis kehtib õuealale kindlaksmääratud liikluskord:
- lubatud suurim kiirus 20 km/h, jalakäija vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija kiirusega
- jalakäija tohib liikuda kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada
- juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta
- mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks
- parkimiskohti tähistavat „Ühekordset pidevjoont” tohib ületada manööverdamisel.Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites. Diagonaalis üle parkimiskohtade sõitmine ei ole manööverdamine.
- juht peab tagurdades andma teed kõigile liiklejaile!
- parkida ei tohi teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval
- parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
- jalakäija – kui parklasse sissesõidul ei ole liiklusmärki „Õueala“, siis ei ole sinul sõiduki suhtes eesõigust. Ja kui märk on, siis arvesta sellega, et paljude juhtide teadmised võivad olla puudulikud.
