Kindlustusmaakler aitab kindlustusasjadega mitte eriti kokku puutunud inimesel aru saada, mida üks või teine asi kindlustusandja tingimustes tähendab.
Kõrvuti kindlustusseltsidega on viimase paarikümne aasta vältel eestlastele kindlustust vahendanud ka kindlustusmaaklerid, keda inimesed usaldavad praegu sama palju kui seltsegi.
„Liikluskindlustust ostan nii, et lähen Statoili ja nemad vaatavad kindlustusmaakleri pakkumisi. Maakleril on ülevaade erinevate kindlustusfirmade hindadest ja võimalus kohe osta. Tavaliselt võtan lihtsalt kõige odavama,“ räägib tartlanna Heidi, kuidas tema viimased paar aastat liikluskindlustust on ostnud.
Statoil siiski kindlustusmaakleriga koostööd ei tee. Aastate eest tegi küll, kuid juba mitu viimast aastat on kütusefirma koostööpartneriks olnud konkreetne kindlustusselts – If Kindlustus. Samas tuleb sellest näitest selgesti välja, kuidas kindlustusmaakleri ja -agendi töö segi aetakse. Tegelikult on siin selge vahe sees.
Pakkumiste loogika
„Agent on kindlustusvahendaja, kes on kindlustusfirma esindaja ja vahendab selle firma toodet. Samal ajal on kindlustusmaakler kindlustusküsimustes kliendi ehk tarbija esindaja, vahendades mitme kindlustusandja tooteid,“ rõhutab Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu juhatuse liige ja IIZI Kindlustusmaakleri tegevjuht Igor Fedotov.
Tema sõnul tuleb üpris sageli ette, et tarbija paneb agendi ja maakleri vahele võrdusmärgi. Enamasti on põhjus selles, et agendid ega ka maaklerid ise pole tarbijat korralikult teavitanud.
„Kindlustusagendi vahendusel lepingu sõlmimine eeldab tarbijalt keskmisest suuremat kindlustusalast teadlikkust,» ütleb Fedotov ning lisab, et tihtilugu peab inimene ise suutma ennast sõlmitava lepingu sisuga kurssi viia.
Kindlustusmaakleri töö on pigem kliendi nõustamine ja tema kindlustushuvile vastava parima lahenduse soovitamine. „Ehk võib öelda, et kindlustusmaakler on justkui kliendi kindlustusadvokaat,“ sõnab IIZI Kindlustusmaakleri tegevjuht.
See on ka põhjus, miks saab tarbija Fedotovi sõnul maakleri käest kindlustust ostes kindlama garantii – maakleri eksimuse korral saab kahju kannatanud inimene alati maaklerile nõude esitada. Selliseid juhtumeid on ka ette tulnud.
Milles seisneb pakkumiste võrdlus, mille kindlustusmaakler kliendile esitab, saab selgeks, kui minna mõne teenust pakkuva ettevõtte kodulehele. „Võrreldakse nii teenuse erinevaid komponente kui ka hinda,“ selgitab kindlustusmaaklerite liidu tegevjuht Kaido Tropp.
Osa maaklerite puhul saab inimene võrrelda kindlustuspakkujate pakkumisi ja mõnega saab lepinguid sõlmida juba veebikeskkonnas. Valdaval osal maakleritest aga internetimüügikanaleid veel ei ole.
„Nad püüavadki olla oma kliendile lähemal ja nende peamine töövahend on telefon, e-post või n-ö üle laua müük,“ selgitab Tropp.
Kuigi kindlustusmaaklerid vahendavad ettevõtete pakkumisi, ei pea nende vahel tegelikult koostööleppeid olema. Eestis on need küll olemas, kuid lepetega reguleeritakse pigem seda, kuidas kindlustuspakkumiste esitlemine välja peaks nägema ja kuidas kogutakse makseid.
Nii nagu kindlustusfirmade pakutavate kindlustusteenuste puhul, maksab ka kindlustusmaaklerite vahendustasu ikkagi klient. Nii nagu agent, peab ka maakler enne lepingu sõlmimist kliendile oma vahendustasu välja näitama. Praktikas esitabki maakler inimesele tehtud pakkumisel erinevate kindlustusandjatega kokku lepitud vahendustasu suurused.
Kindlustusmaaklerite vahendustasu sõltub konkreetsetest kindlustusteenustest, mida inimesele pakutakse, samuti maakleri osutatavatest teenustest.
IIZI Kindlustusmaakleri tegevjuht Igor Fedotov usub, et maakler on vähemteadlikule tarbijale justkui kindlustusadvokaat, kes aitab talle sobivaima lahenduse leida.
100 000 huvilist
IIZI näitel sõlmivad erakliendid peamiselt n-ö kohustuslikke ja rohkem kasutatavaid lepinguid. „Liikluskindlustus, reisikindlustus, vabatahtlik sõidukikindlustus ja kodukindlustus,“ loetleb Fedotov.
Tema sõnul on alati olnud suur huvi liikluskindlustuse vastu, kuna see on teatavasti kohustuslik. „Samuti oleme eriti viimase aasta jooksul näinud inimeste kasvavat huvi reisikindlustuse vastu,“ lisab IIZI Kindlustusmaakleri tegevjuht.
Nende kogemus on näidanud, et inimesed tahavad ise oma reisikindlustuse kaitse asjus kaasa rääkida vastavalt selle, mis liiki reisile minnakse. „Sõltuvalt reisi iseloomust – suusareisid, puhkusereisid, spordireisid – on kindlustuskatte ulatus erinev,“ selgitab Fedotov.
Et inimesed on viimastel aastatel rohkem huvitatud kindlustusfirmade hindade ja tingimuste võrdlemisest, näitab ka asjaolu, et eelmisel aastal pöörduti IIZI poole ainuüksi reisikindlustuse küsimuses100 000 korda. Selles on oma rolli mänginud ka viimase poolaasta jooksul avalikkuses palju tähelepanu pälvinud ja hoiatavate näidetena mõjuvad kindlustusjuhtumid.
Kindlustusmaaklerite liidu tegevjuht Tropp ütleb, et nendest juhtumitest tuleb välja ka üks nende praeguse aja suurimaid proovikivisid – kuidas teenindada inimesi nii, et nende kindlustusvajadus saaks kaetud ja inimesed saaksid võimalikult kvaliteetset teenust. Viimase all peab ta silmas seda, et teenus ei lõppe lepingu sõlmimisega, vaid kestab kogu lepingu kehtivuse ajal ja sisaldab soovi korral ka kindlustusvõtja abistamist võimaliku kahjujuhtumi korral.
Siin viitab Tropp Taisse lõksu jäänud pereisale, kes oli kindlustusagendi kaudu ostnud küll reisikindlustuse, kuid kelle vastutuskindlustus siiski ei katnud kõiki võimalikke riske, sealhulgas seda juhtumit, mis nüüd sellele perele korralikku peavalu on põhjustanud.
„Samas maakler sellisel viisil kindlustust pakkuda ei saa, vaid tulenevalt seadusest tuleb esmalt välja selgitada kindlustusvõtja kindlustushuvi ja pakkuda kindlustuslahendust juba vastavalt sellele huvile,“ nendib ta.
Tropi sõnul oleks see mure Tais olnud olemata, kui pereisa oleks enne reisi mõistnud, mille kohta tema reisikindlustus täpselt käib. Asjatundja sõnul näitab see juhtum ilmekalt, et ehkki kindlustuse pakkumine kliendile peaks käima põhimõttel „enne küsime, mida on vaja, ja siis pakume“, tegelikkuses see alati nii ei ole.
Kasvav turg
Kindlustusmaaklerid on Eestis kindlustusseltsidega paralleelselt tegutsenud juba üle 20 aasta ja kasvutrend on suurim olnud viimase viie aasta jooksul. Praegu on Eestis 45 kindlustusmaakleri teenust pakkuvat ettevõtet, neist kuus on filiaalid.
„Kuna Eesti kindlustusvõtja armastab hindasid võrrelda, sõlmitakse 54 protsenti kahjukindlustuse lepingutest maaklerite vahendusel, võrrelduna näiteks 46 protsendiga 2012. aastal,“ märgib Tropp.
Kui ettevõte saab kindlustusmaakleri tegevusloa, siis võivad nad vahendada kõiki kindlustusliike – selle kohta seaduses piiranguid ei ole. Leidub aga ka maaklereid, kes on spetsialiseerunud mõne konkreetse kindlustusliigi vahendamisele.
„Kui väike kindlustusmaakler tuleb turule, siis üldjuhul ta alustab liiklus-, kasko- ja kodukindlustuse pakkumisega,“ räägib Tropp. Mõned maaklerid on aga keskendunud näiteks suurte veoste kindlustamisele või kõigele, mis haakub merendusega.
Allikas: Siiri Liiva, Postimees
http://pluss.postimees.ee/3068149/kindlustusmaakler-juhatab-parima-pakkumiseni