Aprilli keskpaigas korraldas IIZI Kindlustusmaakler AS koos ERAA-ga ühise seminari, kus käsitleti olulisi kindlustusega seotud teemasid transpordis. Peamiseks teemaks oli CMR konventsiooni artikkel 29 ehk vedaja raske hooletus ja selle kindlustamise võimalused.
Mullu Euroopas ca 10 000 veose vargust – milline on vedaja vastutus?
Autovedaja vastutus on CMR konventsiooniga piiratud, kuid on juhtumeid, kus konventsioon vedajaid ei kaitse. CMR artikkel 23 lg 3 järgi, ei tohi kahjuhüvitis ületada 8.33 SDR/kg kohta, kuid vedaja vastutus ei pruugi alati olla antud määrani piiratud. Artikkel 29 lg 1 alusel ei ole vedajal õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. Õigusvastast tegevust või kohustuste mittenõuetekohast täitmist loetakse Eesti kohtupraktikas tahtluseks või raskeks hooletuseks.
Möödunud aastal oli TAPA (Transported Asset Protection Associtation) andmetel Euroopas ca 10 000 veose vargust ning kogukahju ulatus ca 300 mln euroni. See tähendab, et keskmiselt 27 veost päevas, langes ühel- või teisel viisil varguse ohvriks. Ka ERAA president Tiit Parik nõustub, et juhtumite tõusva esinemise hulga kõrval on kasvanud vajadus piisava kindlustuskaitse leidmiseks ja ostmiseks. „See, mis varasematel aastakümnetel võis olla CMR-i artikli 17 lõike 2 alusel vastutuse välistamine sellistel juhtudel, võib tänapäeval olla vedaja täielik vastutus CMR-i artikli 29 tõttu,“ lisab IIZI transpordikindlustuse spetsialist Raido Türner.
Vargus on üks levinumaid viise, mil võidakse rakendada artikkel 29 sätteid, et kauba omanik või kauba kindlustanud kindlustusselts saaks kadunud kauba eest hüvitist kogu kauba väärtuses. Allpool on loetletud mõned juhtumid, kus on rakendatud raske hooletuse artiklit 29:
- „Valvamine“ ainult salongis magava juhi poolt;
- Veoki parkimine ilma lisakaitseta haagise lahtihaakimise vastu;
- Veoki parkimine ekspedeerija avatud territooriumil;
- Punase tule ees peatumine ilma uksi seestpoolt lukustamata, mis tähendab, et röövlid võivad uksi avada;
- Rööv järelevalveta parklas;
- Vargus transpordi ajal laost, mis ei olnud vastavalt varguse vastu kaitstud.
Artikkel 29 juhtumite kohtulahendeid on lugematul arvul
Seminaril esinenud rahvusvaheline kindlustusekspert Otmar Tuma rõhutas, et kohtud seavad vedajate hoolsuskohustusele järjest kõrgemaid nõudeid. Suuremad nõuded tulenevad paljuski ka sellest, et otsuseid tegevad isikud ei ole praktikas olnud pikamaa autojuhid ega tea, milliseid probleeme ja kohustusi igapäevaselt lahendama peab.
Kui varguse puhul tugineb nõue CMR-i artiklile 29, pole peaaegu mingit võimalust piiramatut vastutust vältida. Kohtud leiavad peaaegu alati midagi, mida oleks saanud teha paremini ja hoolikamalt.
Türneri sõnul on äärmiselt oluline marsruudi hoolikas planeerimine, vajadusel kahe juhi kasutamine; võimalusel valvega parklate kasutamine, veokisse vargusvastaste seadmete paigaldamine jne.
Raske hooletuse korral on autovedaja vastutuskindlustuse hüvitislimiit sageli ebapiisav
Türner toob autovedaja vastutuskindlustuse hüvitislimiite ilmestava näite: autojuht peatub Hollandis, tankla lähedal, valveta parklas. Öise koputuse peale avab juht ukse ja seisab silmitsi relvastatud kurjategijatega. Juht seotakse kinni ja veok koos kaubaga kaob. Haagises oli 500 000 € väärtuses kaupa kogukaaluga 4 tonni. Mõni aeg hiljem saab vedaja 500 000 euro suuruse nõude Austriast. Kauba omanik andis sisse hagi riigis, mille kohtupraktika on raske hooletuse osas vedajaid mittesoosiv. Vedaja mõistetakse süüdi.
Kindlustuse osas oleksid võinud reaalsuseks saada järgmised olukorrad:
- Raske hooletus (artikkel 29) ei ole kindlustatud: vedaja peab maksma 500 000 € oma taskust.
- Raske hooletus on kindlustatud, kuid poliisil on limiidiks 100 000 €, maksab kindlustusandja ainult selle summa ja vedaja peab ise tasuma 400 000 € suuruse vahe.
- Raske hooletus on kindlustatud, kuid limiidiga 8,33 SDR/kg maksab kindlustusandja ainult 40 000 € ja vedaja peab ise tasuma vahe 460 000 €.
- Raske hooletus on kindlustatud täies mahus. Sellisel juhul hüvitab kindlustusandja tekkinud kahju, arvates hüvitisest maha omavastutuse.
Türneri viitel pakuvad Eestis tegutsevad kindlustusseltsid kaitset raske hooletuse vastu vaid limiteeritult (50 – 100 000 eurot juhtumi kohta), samas piiri tagant on transpordisektori riskidele keskendunud kindlustusandjatelt võimalik hankida ka märksa suuremate hüvitislimiitidega kindlutuslepinguid.
Türner nendib veel, et tähelepanu tasub pöörata kehtival autovedaja vastutuskindlustuse poliisil olevale õigusabikulude limiidile, mis on mõeldud vedaja vastu esitatud kindlustuslepingust tuleneva nõude kaitsmiseks tehtavate kulutuste tarbeks. Üldiselt on see Eesti kindlustusseltside puhul viiekohaline summa, mis ei pruugi olla kaugeltki piisav väljaspool Eestit toimuvate vaidlute puhul.
Vedajate jaoks oluline oma riske õigesti hinnata ja juhtida, sealhulgas investeerides piisavasse kindlustuskaitsesse ja rakendades asjakohaseid turvameetmeid, et vältida kauba kahjustumist või kadumist transpordi ajal.
Artikkel on esmalt ilmunud logistikauudised.ee lehel 22.05.2023.