„Patsiendi riskid ei ole alati parimal võimalikul moel maandatud, sest riiklikul tasandil toimivat ravikvaliteedi jälgimise süsteemi Eestis ei ole. Peale selle peaks sotsiaalministeerium võtma nõuete ja juhiste kujundamisel juhtrolli senisest otsustavamalt enda kätte,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Tervishoiuteenuseid pakkuvate asutuste kvaliteedi tagamise praktika on erinev, sest asutuste võimekus varieerub oluliselt. Kõige taustal aga süvendab tervishoiuteenuste kvaliteediga seotud kitsaskohti tervishoiutöötajate puudus ja ülekoormus.
Riigikontrolli hinnangul on riskide maandamiseks vaja, et tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded oleks selged, ajakohased ning arvestaks asutuste erinevat teenuste profiili ja suurust. Praegu kehtivad tervishoiuteenuse osutajatele ühesugused üldsõnalised nõuded, mis ei arvesta sellega, kas tegu on näiteks hambaarsti, perearstipraksise või piirkondliku haiglaga.
Auditeid tehakse liiga vähe
Riigikontroll soovitab Tervisekassal jätkata ravikvaliteedi indikaatorite uuendamist, et ravikvaliteedi kohta oleks võimalik teha sisulisi järeldusi ning planeerida parendustegevusi. Tervisekassa viib riigi tasandil ainsana läbi ravikvaliteeti hindavaid kontrollitegevusi (kliinilisi auditeid ja sihtvalikuid), kuid neid tehakse ressursi puudusel vähe ning leitud probleeme alati ei lahendata.
Ravikvaliteedi jälgimisel ja parandamisel nähakse olulise suunana ka terviseandmete põhjal automaatselt arvutatavate indikaatorite kasutuselevõttu. Tervisekassa koordineerimisel on küll alustatud ravikvaliteedi indikaatorite süsteemi arendamist ning indikaatorid on loodud 10 erialal 40-st. Indikaatorite süsteemi toimimist takistavad aga nii alusandmetega seotud kui ka korralduslikud puudused. Lisaks pole seni kokku lepitud, kuidas indikaatorite tulemusel ilmnenud teenuste kvaliteedi probleeme praktikas parandada.
Sotsiaalministeeriumil ja Tervisekassal oleks otstarbekas selgelt kokku leppida prioriteetsed haigusseisundid, mille kohta ravijuhendeid koostada. Lisaks soovitab Riigikontroll Tervisekassal hinnata järjepidevalt ravijuhendite soovituste järgimist, et teha kindlaks kitsaskohad ja nende lahendamise viisid. Tuleks viia ellu ravijuhendite rakenduskavades kokku lepitud tegevused ning töötada välja uusi seireindikaatoreid, sh varem kinnitatud ravijuhendite kohta, et saada regulaarset teavet ravijuhendite järgimise kohta.
Keskenduti sotsiaalministeeriumi ülesannetele
Riigikontroll auditeeris üleriigilise tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise süsteemi toimimist ja keskendus sotsiaalministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste – Terviseameti ja Tervisekassa – ülesannetele ning tegevusele tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel. Auditis ei hinnatud tervishoiuteenuste osutajate pakutavate teenuste kvaliteeti, sest alusandmed on puudulikud ja analüüsi koostamine eeldanuks mahukaid ekspertanalüüse paljudel arstlikel erialadel ja asutustes.
Lisaks riigiasutustele koguti auditi käigus teavet tervishoiuteenuste osutajate, kutse- ja erialaseltside, patsientide esindusorganisatsioonide ning Maailma Terviseorganisatsiooni käest. Samuti uuriti teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste abil ravijuhendite koostamise kohta teistes riikides.
Sotsiaalministeerium: sel aastal jõustub patsiendikindlustus
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõuniku Ulla Raidi sõnul on riigikontroll teinud tänuväärset tööd ning andnud kinnituse, et ministeeriumi plaanid patsiendi hääle võimendamiseks ning ravikvaliteedi tagamiseks on asjakohased. „Siinkohal on ministeeriumi roll luua õigusruum ja keskkond, mis lähtub patsiendi vajadustest ning toetab tervishoiuteenuste osutajaid. Eesmärk on tagada kvaliteetne, turvaline ja vajadustele vastav ravi,“ kommenteeris Raid.
„Olulise arenguna jõustub selle aasta 1. juulist patsiendikindlustus, millega soodustame ravivigade ja ohtlike juhtude ennetamist ning nendest teavitamist. See aitab kaasa patsiendiohutusele ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja süüvaba patsiendiohutuse kultuuri arendamisele. Ühtlasi motiveerib patsiendikindlustus raviasutusi välditavate ravivigadega tegelema, neid analüüsima ja neist õppima,“ ütles Raid.
„Kvaliteedialase nõustamise arendamiseks koostame analüüsidokumenti, mille alusel kokku leppida tervise süsteemi osapoolte rollid kvaliteeditegevustes. Samas, nagu ka riigikontroll välja tõi, peamine vastutus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel ja arendamisel on ja jääb tervishoiuteenuse osutajatele.“
„Lisaks ravikvaliteedi tagamisele tõi riigikontroll esile patsientide kaasamise olulisuse. Eestis on vaja tervisevaldkonna poliitikakujundamisel tugevaid vabaühendusi, kes seisaksid inimeste huvide eest. Patsiendiorganisatsioonid annavad juba suure panuse, kuid osa ühiskonnast on esindamata. Vajame kõigi, ka tervete noorte, lastevanemate, pensionäride ja teiste inimeste seisukohti ning panust tervisesüsteemi arendusse. Oleme selle toetamiseks alustanud läbi strateegiliste partnerluste huvigruppide tugevdamist. Strateegilise partnerlusega tugevdame patsiendi esindusorganisatsioone, et nad oskaksid ja julgeksid anda tervishoiutöötajatele tagasisidet oma teenusekasutamise kogemusest. Näiteks vaimse tervise teenuste arendamisel toetame sellest aastast patsientide arvamuse ja tagasiside esile toomist läbi strateegilise partnerluse Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liiduga. Sarnaseid partnerlusi soovime luua ka mujal, et iga inimene mõistaks – tema arvamus tervishoiuteenustele on oodatud ja läheb korda,“ selgitas Raid.
Allikas: Õhtuleht