Silmad lahti! Kevadel kasvab tõenäosus metsloomaga kokkupõrkeks

Metsloomade käigurajad ristuvad sageli sõiduteega, mis omakorda muudab autojuhid ärksamaks. Tuletame meelde, milliseid isendeid kevadel looduses kohata võib, kuidas suurulukiga sõiduteel kokku juhtudes käituda ning mis kasu võib olla liikluskindlustuse lisakaitsest.

Kõige kõrgem liikumisaktiivsus on metsloomadel loomupäraselt hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel. Ka paljuräägitud kellakeeramine kellaaja kevadel-sügisel on riskitegur, mis inimese ja ulukite aktiivsusaegade katvust ja kohtumisvõimalusi suurendab.

Ilmastikutingimuste osas võivad suvel-sügisel uduste ja vihmaste ilmadega metskitsed, aga ka põdrad olla aktiivsed just valgel ajal, selge ilma korral pigem hämarikus ja pimedas.

Aprillis ärkavad karud

Aprillis ärkab enamik karudest taliuinakust ja hakkab aktiivselt toitu otsima, mistõttu isendid liiguvad laialt. Mai teisel poolel ja juunis on karul jooksuaeg, mis ajab lisaks isakarudele liikuma ka noored emast eralduvad isendid. Enamik liiklusõnnetusi karudega juhtubki aprillist juunini. Teine aktiivsem liikumisperiood on augustist oktoobrini, mil karud aktiivselt taliuinaku ettevalmistamiseks toituvad.

Vaata videost, mida teha, kui kohtad metsas karu!

Mais uudistavad maanteeääri sõralised

Põdralehmade poegimisaeg maikuus. Veel kogenematud eelmise aasta vasikad jäävad omapäi ja võivad maailma avastades sattuda ka maanteede äärde liiklust uudistama. Kevadsuvi on aeg, mil ka noored iseseisvuvad metskitsed aktiivselt uusi elualasid otsivad.

Metssigade põldudel toitumas käimine sageneb kevadel pärast kartulipanekut, juulis teraviljade piimküpsuse saabumisel ja septembris saagi valmimisest koristamiseni; käigurajad võivad ristuda teedega.

Metsloomad on ettearvamatud

Kaamerasalvestisi vaadates on regulaarselt näha loomade ettearvamatust: järske suunamuutusi, ootamatuid hüppeid, vahetult lähenevate autode eest läbi joosta üritamist. Kõik see on ka mõistetav, arvestades kuidas maantee lõikab pooleks metsloomade loomuliku elukeskkonna ning millist stressi taolise tiheda liiklusega barjääri ületamine nende jaoks tähendab. Kui uluk on teel või tee ääres, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Ära pidurda järsult ega kaota kontrolli sõidu üle. Esimese looma järel võib tulla ka teine ja kolmas. Ära anna signaali, sest see ehmatab looma ja paneb ta ettearvamatult liikuma.

Liikluskindlustuse „Metsloomaga kokkupõrke“ lisakaitse aitab autot remontida

Liikluskindlustus on küll liikluses osalevatele sõidukitele kohustuslik, kuid autojuhtidele tuleb sageli üllatusena, et metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjusid liikluskindlustus ei kata. See tähendab, et kui tegemist on vanema sõidukiga, millel kaskokindlustus puudub, siis tuleb juhil endal auto remont kinni maksta. Õnneks saavad juba mõnda aega vanemad sõidukid, millele kaskot soetada ei saa, kaitsta end ootamatuste eest “Loomaga kokkupõrke” lisakaitsega, mida saab osta koos liikluskindlustusega. Selle olemasolul ei pea autoomanik metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjusid kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustus.

Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada ligi 20–30 inimest aastas. Keskkonnainfo telefonil 1247 registreeritakse aastas ligi kuue tuhande looma hukkumine, sealjuures jääb tõenäoliselt enamik väiksemate loomadega seotud õnnetusi registreerimata. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem.

Transpordiamet annab nõu, kuidas vähendada kokkupõrkeriski:

• Keskendu juhtimisele! Kui juhid, ära tegele telefoni ega teiste nutiseadmete kasutamisega. Jälgi maanteed ja selle ümbrust.
• Vali ohutu kiirus! Vali ilmastiku- ja teeoludele vastav sõidukiirus. Loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilmaga, eriti uduvihma ja kergema tuisu korral.
• Jälgi liiklusmärki “Metsloomad teel”! Ole selle märgi piirkonnas eriliselt tähelepanelik, sest seal ületavad ulukid teed sagedamini. Samuti tasub valvsaks jääda ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal.
• Hoia pikivahet! See peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.

Loomaga kokkupõrke korral on abiks kolm telefoninumbrit:

112 – helista, kui viga on saanud inimesed

1247 – helista, et teavitada vigastatud loomast

666 0300 – helista IIZI 24/7 Kahjuabisse, et küsida nõu ja abi edasiseks tegevuseks