Sügisel muutuvad päevad järjest lühemaks. Silm peab harjuma hämarusega, tulema toime suurema liikluskoormuse ja argirutiiniga. Lapsed suunduvad kooli, vanemad tööle ning liiklust on taas oluliselt rohkem. Liikluskoormuse suurenemine kergitab ka erinevate kokkupõrgete tõenäosust, olgu tegu teise auto või metsloomaga.
Argirutiiniga harjumine võtab aega ja mõnel läheb see kergemalt, mõnel raskemalt. Kui stressitase on kõrge ja kogu aeg on kiire-kiire, siis kandub ärev oleks üle ka juhtimisstiili, mis võib viia ettevaatamatu manöövri või teise sõiduki riivamiseni parklas, mis teeb meele mõruks ja sunnib nüüd kahjudega tegelema. Kuna pea pooled liiklusõnnetused on seotud parkimisega, mida tavaline liikluskindlustus ei pruugi hüvitada, siis oleks hea omada kaskokindlustust.
Kui autot kasutatakse igapäevaselt pere elu korraldamisel on kasko sõlmimine pikemas perspektiivis säästlik otsus, et vältida ootamatuid ja suuri kulusid. – Kristiina Ritson
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli mullu kaskokindlustuse keskmine kahjusumma 1500 eurot ning aasta jooksul hüvitati 78 500 kasko kahjujuhtumit. “Kaskokindlustus annab kindlustunde, et ootamatute sündmuste korral ei pea muretsema suurte remondikulude pärast,” rõhutab sõidukikindlustuse tootearendusjuht Kristiina Ritson. “Kui autot kasutatakse igapäevaselt pere elu korraldamisel on kasko sõlmimine pikemas perspektiivis säästlik otsus, et vältida ootamatuid ja suuri kulusid,” lisab ta, et kaskoga on kaetud mistahes kulud – olgu see parklakõks, sügistorm, ootamatu metsloom või hajameelsusest kaotatud autovõtmed.
Mida teha, kui suur sadu on tänava või parkla üleujutanud?
Kuidas toimida ja millisel juhul katab kahjud kaskokindlustus, vastab IIZI sõidukikindlustuse tootejuht Kristiina Ritson:
@iizikindlustusmaakler Saada see video enda sõbrale, et ka tema teaks, mis olukordades kasko sind aitab! 📩🚗 #võtaiizilt #iizikindlustusmaakler #sügis #autod #kasko ♬ original sound – IIZI Kindlustusmaakler
Metsloomad on hämaral ajal aktiivsed
Eesti teedel juhtub ligikaudu 6000 metsloomadega seotud liiklusõnnetust aastas. Ritsoni sõnul pole harvad ka juhused, kus peale loomaga kokkupõrget läheb auto mahakandmisele. “Lisaks kitsedele satuvad autodele ette ka metssead, põdrad, jänesed ning isegi suuremad linnud võivad autole tekitada üksjagu vigastusi,” selgitab tootejuht ja lisab, et IIZI kahjude statistika näitel on juba augusti lõpu poole kasvamas kohtumised põtradega.
Sügis on statistiliselt suurima metsloomaõnnetuste arvuga, mida soodustab nii pime aeg kui ka põtrade jahi- ja jooksuaeg. Peamiselt põhjustab õnnetusi põder, metskits ja -siga, kuid teele satub ka teisi loomi või linde. Metsloomaga kokkupõrkel tavalisest liikluskindlustusest paraku kasu ei ole ning kahjud hüvitab kaskokindlustus.
Transpordiamet tuletab meelde, kuidas käituda, kui näed metslooma maantee läheduses:
- Kui märkad lagedal maastikul kaugelt metslooma, aeglusta sõidukit. Hoiata teisi juhte ja lülita juba sõidu ajal sisse ohutuled.
- Kui loom liigub selgelt maantee suunas, tuleb kohe peatuda. Mingil juhul ära kasuta autosignaali.
- Kui siiski juhtub, et loom hukkub või saab viga, saab sellest teada anda infotelefonil 1247 (tasuta).
Üleminek suveperioodilt talvisele nõuab igas mõttes ettevalmistust ja kaskokindlustus aitab sõidukiga kaasnevad kahjud oluliselt lihtsamini talutavaks muuta.
