Sügis on ikka uute alguste aeg. Tullakse tagasi tƶƶlainele, alustatakse uute projektidega ja mis kƵige olulisem ā minnakse kooli. Viimasega on seotud ka paljud lapsevanemad, kelle pere noorimad asuvad haridust omandama. Siinkohal tuletamegi klassiƵpetaja Kairi Koolme Lastekaitse Liidu ajakirjas āMƤrka Lastā jagatud soovituste abil meelde, kuidas uude koolirutiini paremini sisse elada.
Kui siiani on lapse kõige olulisem töö olnud mäng, siis kooliminekuga kaasneb palju uut. Tuleb jälgida kuhu ja mis ajaks jõudma peab, mis asjad peavad olema seljas ja kaasas, kust süüa saab ja kelle poole mure korral pöörduma peaks. Algav koolilapse elu on suur samm elukorralduses nõudes nii iseseisvust kui vastutust. Lisaks kaasneb koolieluga ka palju uusi inimsuhteid.
Lihtsusta ja loo rutiini juba enne kooliminekut
Kas ja kui stressirohkeks kujuneb koolitee algus, sƵltub paljudest teguritest. NƤiteks sellest, kui palju on laps juba varem iseseisvalt tegutsenud ā on ta ehk kƤinud ringides-trennides, kuhu tuli ise kohale minna, minekul-tulekul oma kotti pakkida ja ise riietuda. Sellise kogemuse puudumisel kujuneb muutus suuremaks, kuna tuleb hakata ise enda asjade eest hoolitsema, et Ƶiged Ƶueriided koolipƤeva lƵpus selga saavad vƵi koolikott koduteel poodi ei ununeks. Lapsele vƵiks selgitada, et müts ja sall asugu jopekƤises, jope ise aga nagis, mitte pƵrandal vƵi pingil. Ka jalanƵusid ja kehalise kasvatuse riideid tuleb koolis ise vahetada, vajadusel ka paelu siduda vƵi nƶƶpe avada-sulgeda. Kui lapsel on esialgu raskusi paelte vƵi nƶƶpidega, siis tasuks varuda krƵpsudega spordijalanƵud ja talvesaapad ning jƤlgida, et sporditunni pƤeval ei kannaks laps rohkete nƶƶpidega riideid, mille avamiseks vƵi sulgemiseks kuluva aja tƵttu laps üksi riietusruumi pusima vƵi isegi nutma jƤƤb ja tundi hilineb. Ćpetajad üldjuhul lapsi igapƤevaselt koolis ei riieta, kuigi erandkorras ikka abistavad. Kodus tasub nii paelte sidumist kui ka nƶƶpide sulgemist jƤrjepidevalt treenida. Riided ja koolitarbed tasub lapse nimega mƤrgistada, sest asjad hakkavad muidu kiirelt kaduma.
Kui kaugel asub tulevane kool kodust?
Kui koolimaja asub kodu lähedal või on laps sama teed mööda juba aastaid näiteks lasteaeda jalutanud, ei tekita koolitee lisastressi. Kui vanemad hakkavad last autoga kooli ette ja sealt koju sõidutama, ei saa see tee ka vähemalt lapse jaoks stressirohke olema. Küll aga tasub lapsevanemal juba ette arvestada kooli ümbruses valitsevate varahommikuste ummikutega, mida on hetkel Tallinnas toimuvate teetööde tõttu rohkelt. Seega peaks autoga minejad vähemalt esialgu kindlasti lisaaega ja närve varuma, sest esimestel nädalatel ei taha ükski värske koolijüts tundi hilineda. See võib lapse kas esimeseks tunniks või lausa terveks päevaks rööpast välja lüüa, mille tõttu kannatab õppetööle keskendumine. Kui aga laps hakkab koolis käima mõne kilomeetri kaugusel jalgsi või veelgi kaugemal asuvas koolis ühistranspordiga ja ta pole sama teed varem üksi käinud, tuleks koolitee juba augustis nii mõnelgi korral ühiselt läbi käia. Nii on lapsel oleks sügisele julgem vastu astuda. Muidugi saate veel ka septembris koos kooliteed läbida, enne kui laps päris iseseisvalt hakkab kooli minema, aga suvel ilma tagant kiirustava kellajata on see samuti kasulik. Saate koos näha ja arutada kui kaua kooliminek lapsel tegelikult aega võtab, tutvuda ümbritsevaga ja mis kõige olulisem, pöörata tähelepanu ka liiklusrohketele tänavatele.
Kuidas mƵnede stressitekitajatega juba enne kooli algust toime tulla?
Kui laps lƤheb kooli koos lasteaiarühmast pƤrinevate sƵpradega, ei tunne ta end koolis üksi ja vƵƵrana. Kui ta aga lƤheb tƤiesti vƵƵraste sekka, vƵib see tema jaoks rohkem vƵi vƤhem hirmutav olla. Muidugi sƵltub palju lapsest ā mƵni leiab uusi sƵpru igalt poolt ja uude seltskonda sattudes kohe, teine ei saa vƵƵrastega tükk aega jutule. SƵbrunemisele püüab Ƶpetaja omalt poolt kindlasti igati kaasa aidata, aga vƤhemseltsivale lapsele vƵib uude keskkonda minek siiski hirmu tekitada. MƵni laps pelgab vƵƵraid eakaaslasi, teine vƵƵraid tƤiskasvanuid, kolmas aga vƵƵrast suurt koolimaja. Kui lapsel on hirm Ƶpetaja vƵi koolimaja ees, siis minge kindlasti juba augustis maja ja klassijuhatajaga tutvuma. Leppige mineku aeg Ƶpetajaga enne kokku ning kindlasti ei ole tal midagi selle vastu, et klassis teie ja teie lapsega veidi vestelda ning hirme hajutada, samuti saate koos vaadata koolimaja. Ćks vƵi kaks sellist kohtumist teevad lapsest ja Ƶpetajast juba teineteisele tuttavad, mistƵttu on septembris kooli minna juba hulga julgem. Kuna lapsevanemate kƵhklused ja pinged kanduvad lastele edasi, siis oleks hea, kui ka ema oma pingeid Ƶpetajaga tutvumisel vƤhendada saaks. RƤƤkige, mis teile muret valmistab vƵi mis eripƤrad on teie lapsel, et Ƶpetaja selle infoga koolis arvestada saaks. Kuna Ƶpetajad ei ole kahjuks mƵtete lugejad, aitab rƤƤkimine kindlasti kƵiki osalisi. Kui mured peaksid ilmnema Ƶppeaasta jooksul, siis vƵtke ka kindlasti Ƶpetajaga ühendust, et rƤƤkida ja ühiselt probleemidele lahendusi otsida. Tehke koostƶƶd!
SƵbrad, āsƵbradā ja usalduslike suhete tƤhtsus
Sügisel saabub teie lapse ellu ka palju uusi inimsuhteid. SƵbrad ja mitte niivƤga head sƵbrad, eilsed sƵbrad, kes tƤna enam ei taha sƵbrad olla, haiget tegev klassikaaslane, kiuslik vanema klassi Ƶpilane. Omavaheliste suhete teema vƵib vƤrskele kooliminejale vƵrduda maailma lƵpuga ja segada Ƶppetƶƶle keskendumist. Seega peab harjuma erinevate lastega enda ümber ja Ƶppima igasugustes suhetes toime tulema. Vanemana püüdke hoida lapsega usalduslikku suhet, et ta teiega oma rƵƵmudest ja muredest, sƵpradest ja vaenlastest rƤƤgiks. Tundke lapse tegemiste vastu siirast huvi, küsides temalt koolipƤeva lƵpus konkreetseid küsimusi, mitte lihtsalt, et kuidas tƤna koolis lƤks. PƤrige, mida laps vahetundides tegi, kellega mƤngis, mida uut tƤna koolis Ƶppis, milline tund eriti meeldis ja miks, mida koolis sƵi, kuidas bussile ja koju jƵudis. Uskuge, saate hulga rohkem teada, kui vaid vastusest āKoolis lƤks hƤsti!ā.
Koolis saavad lapsed āsuureksā
Hirm uue ees võib olla üsna suur, kuid selle vähendamine ei pruugi keeruline olla. Võtke lapse jaoks aega, olge olemas, küsige, rääkige ja kuulake. Nii saate teada, mis last kohutab või mis teeb eriti rõõmu ja ajab elevile. Rõõmustage koos lapsega või aidake otsida lahendusi, kui näete muresid. Uue elukorraldusega harjuvad lapsed ja vanemad ära üldiselt ühe kuni kahe kuuga, aeglasemad kohanejad on ära kohanenud kindlasti vähemalt jõuluvaheajaks. Nautige kooliaega koos lapsega ja püüdke mitte kanda oma kooliaja negatiivseid mälestusi oma lastele üle, ärge eeldage, et ka tal tekivad samad probleemid. Kool, õppekava, -vahendid ja -meetodid on aastatega väga palju muutunud.
Koolis on tore ja lisaks Ƶppimisele ka mƤngitakse, saadakse uusi sƵpru, tehakse nalja, kƤiakse üheskoos pƵnevates paikades. Laps saab Ƶige pea aru, et selline varasemast oluliselt iseseisvam elu on tegelikult pƤris vahva ā saab ennast juba tƤitsa suure ja tƤhtsana tunda. Ja laste jaoks ilmselt kƵige oodatum muutus ā koolis ei pea pƤeval magama nagu lasteaias!