Oktoobrikuu viimase laupäeva öösel minnakse üle talveajale, mis tähendab, et kellad keeratakse tund aega tagasi ja päevavalgust jääb taas vähemaks. See aga muudab metsloomad aktiivsemaks ja seetõttu tasub juhtidel olla eriti hämaras liigeldes tavalisest ettevaatlikum.
Kevad-sügisene kellakeeramine küll bioloogiliselt metsloomi ei mõjuta, kuid suurendab inimese ja uluki kohtumisvõimalusi märkimisväärselt. Kui kevadel alustab inimene tunni võrra varem, siis sügisõhtutel väsinuna, halvemas nähtavuses, tunni võrra hiljem. Valgusperioodist mõjutatud loomad on sügistalvisel ajal aktiivsed hilishommikul ja õhtul varem kui suveajal. Transpordiameti andmetel kajastub kõrgaktiivsuse pidev muutus ka ulukiõnnetuste statistikas.
„Pikaajaline õnnetuste statistika näitab, et sügisel oktoobrist detsembrini juhtub pea kaks korda enam kokkupõrkeid ulukitega kui varakevadel ja kesksuvel,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk.
Ühisjahid ajavad loomad liikvele
Sügisel peavad jahimehed peamiselt nädalavahetustel ka suurulukitele peetavaid ühisjahte, mis ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.
Üldiselt on suurkiskjad territoriaalsed loomad, kes elavad oma kindlal kodualal aastaringselt. Neid territooriume lõikavad sageli maanteed, mistõttu paiksed isendid ületavad maanteid aastaringi ja regulaarselt. Kuna kõigi meie suurkiskjate elupaigad on seotud suurte metsamassiividega, on sellised kohad enamasti seal, kus mõlemale poole maanteed jäävad laialdased loodusmaastikud.
Kehv ilm tõstab ulukile otsasõidu riski
Loomade liikumist dikteerivad selgelt ka ilmastikutingimused, mil sügisel uduste ja vihmaste ilmadega võivad metskitsed ja põdrad olla aktiivsed just valgel ajal, selge ilma korral pigem hämarikus ja pimedas. Tugev tuul sunnib loomad paremat varjet otsima ja vältima kõrget metsa. Sügisene pimeda aja pikenemine koos sademetega halvendab liiklusolusid sedavõrd, et ulukile otsasõidu risk suureneb kordades.
„Metsloomadel on oma sisseharjunud rajad, mida nad meelsasti ei muuda. Seetõttu tuleb liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas eriti ettevaatlik olla, järgida kiiruspiiranguid ning vajadusel ka kiirust maha võtta. Metsloomal on alati peatee,“ rõhutas Lükk.
Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada ca 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem.
Liikluskindlustusele lisaks võta „Loomaga kokkupõrke“ lisakaitse
Liikluskindlustus üksi ei aita, kui loom auto ette satub. „Kokkupõrge loomaga“ lisakaitse on mõeldud vanematele sõidukitele, millele kaskokindlustust ei pakuta. Loomale otsasõidu korral ei pea autoomanik kahjusid ise kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustus. Lisakaitse maksab 6 € kuus.
Mida teha ulukiga kokkupõrke korral?
- Inimkannatanutega õnnetuse korral helista viivitamatult numbrile 112.
- Vigastatud ja hukkunud loomadest teavita Riigiinfo telefonile 1247.
- Kui inimkannatanuid ei ole, siis helista numbrile 666 0300. IIZI 24/7 Kahjuabi annab nõu ja abi, kuidas edasi käituda.
