Kergliikurite alla liigituvad elektrilised tõukerattad, elektrilised rulad ja tasakaaluliikurid, mis on mõeldud ühe inimese ilma istekohata vedamiseks. Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelpool nimetatud teed puuduvad.
Reeglid elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutajale
- suurim lubatud sõidukiirus kergliikuril on 25 km/h.
- kergliikurit kõnniteel parkides peab jääma jalakäijale vähemalt 1,5 m laiune käiguriba
- alla 16-aastane kergliikuri juht peab kasutama kinnirihmatud jalgratturikiivrit
- sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev kergliikurijuht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
- ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada kergliikuriga sõites, kuid kergliikurijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
- kergliikuriga tohib sõita: jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel, kõnniteel. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tee või teeosa puudub või selle seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral.
- kergliikurijuht peab vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda.
- kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti.
- kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada LS § 87 lõike 3 kohaselt nõutud tulesid, peab kergliikurijuht pimeda ajal või halva nähtavuse korral jalgteel, kõnniteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat. Sõiduteel liikumine on pimeda ajal või halva nähtavuse korral ilma LS § 87 lõike 3 kohaste tuledeta keelatud.
- kergliikuril peab olema: töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem, tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade, signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril, ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril.
Ootamatusi leevendab kindlustus
Jalgratta, tasakaaluliikuri või tõukeratta ja auto kahju korral on reeglina suurimaks kannatajaks kergliikleja. Rattaga sõidetakse nii kõnni- kui sõiduteel, mis toob kaasa mitmeid liiklusohtlikke olukordi. Kui renditavate tõukerataste piirkiirus on 20 km/h, siis erakasutuses olevate tõukside kiirused küündivad kuni 30km/h. Kui mõelda, et juhti kaitseb heal juhul vaid kiiver, siis on kiirused päris suured.
Juhul kui õnnetuse põhjustab jalgrattur, siis olenemata tema süüst on kahju hüvitamise kohustus kindlustusandjal, mis kindlustas õnnetuses osalenud auto. Jalgratturile hüvitatakse liikluskindlustuse seaduse alusel küll isikukahjud, kuid asjakahjusid mitte. Seega õnnetusest tekkinud kehavigastused hüvitatakse, kuid Sinu materiaalse vara – mobiiltelefoni, sõiduvahendi, tahvelarvuti vms – kahjustusi mitte.
Tea, et kaskokindlustusest on abi olukorras, mil tõukerattaga on kahjustatud parkivat sõidukit, kuid süüdlane on sündmuskohalt lahkunud. Sel juhul tuleb tasuda vaid omavastutus ja auto saab kaskokindlustuse abil korda.
Õnnetusjuhtumikindlustus aitab kergliiklejat
Jalgratta või muu kergliiklusvahendi kasutajal on hea end kaitsta tagajärgede leevendamiseks ka õnnetusjuhtumikindlustusega. Õnnetuse korral kaetakse vajalikud taastusravi kulud, mida Haigekassa ei hüvita – näiteks kui rattaõnnetuse tagajärjel saavad vigastada nägu või hambad, siis hüvitatakse hambavigastuse ravikulud või plastilise kirurgia mõistlikud kulud. Samuti makstakse haiguslehel oldud päevade eest päevaraha hüvitist ja olenevalt vigastuse suurusest valuraha hüvitist.
Kergliikur kuulub kodukindlustuse alla
Tihti ei teata, et tõukeratas, jalgratas või rulluisud on kodukindlustuslepingu alusel kindlustatud. Juhul, kui lukustatud jalgratas kodust, garaažist, panipaigast või mõne kindlustusseltsi puhul ka avalikust kohast varastatakse, hüvitatakse kulud vastavalt kokkulepitud koduse vara summale. Olukorras, kus näiteks laps sõidab jalgratta või tõukerattaga otsa naabri autole, on abiks eraisiku vastutuskindlustus, mis aitab tekkinud kahjud hüvitada.