Kas teadsid, et 2019. aasta seisuga otsib 89% USA elanikest enne arsti poole pöördumist oma tervisemurele lahendust Google’ist? Ilmselt pole see liigutus võõras ka eestlastele. Paraku on saadavad vastused kõike muud kui adekvaatsed. Täna võib öelda, et Dr. Google on eilne päev ja päris abi on telemeditsiini vahendusel vaid ühe kliki kaugusel. Püüdsime kinni kogenud perearsti Dr. Sergey Saadi, kellelt uurisime, mis imeloom see telemeditsiin siis on.
IIZI Tervise alla kuuluv meditsiini kaugteenus võimaldab videokonsultatsiooni käigus saada vastused oma tervist puudutavatele küsimustele nii perearstilt, psühholoogilt, füsioterapeudilt või mis iganes suunale spetsialiseerunud tervishoiutöötajalt. Tegemist on litsentseeritud või diplomiga tervisetöötajatega, kes aitavad inimest igal ajal nii chati, telefoni kui videokõne teel. Klient saab kaugteenuse korras suhelda spetsialistiga pea iga kell, olles kodus, kontoris või metsarajal.
Erinevatel hinnangutel on 60-70% esmatasandi ambulatoorsetest visiitidest sellised, mida on võimalik teostada kaugteel.
Dr. Saadi sõnul on telemeditsiini teenus osa tulevikumeditsiinist. Inimesed eelistavad kergemat elu, soovivad vastuseid nüüd ja praegu ning eeldavad, et nendega suhtleb kompetentne ja sõbralik tervishoiutöötaja.
Kui kiiresti pääseb arstile või kui pikad on järjekorrad?
Arstiga ühenduse võtmiseks tuleb esmalt Minudoc keskkonda turvaliselt sisse logida ning seejärel valida soovitud teenus. Valvearstid on kättesaadavad igapäevaselt kella 9-22ni ning vastavad kontakti otsinud patsiendile esimese nelja minuti jooksul. „Konsultatsiooni broneerimiseks ja arstiga kohtumiseks kulub kuni 8 minutit,“ ütleb Sergey. Teine võimalus on valida kodulehelt sobiv teenus ja broneerida aeg. Perearsti või üldarsti konsultatsioonile pääseb üldjuhul samal päeval, kuid eriarstile saab aja samaks nädalaks.
Kuidas klient teab, et teda nõustab professionaal?
Platvormil pakuvad abi litsentseeritud või diplomiga tervishoiu- ja tervisetöötajad, kes on läbinud tiheda sõela. Kandidaatidega toimub põhjalik vestlus, tehakse taustakontroll ning arvestatakse varasemat tagasisidet. “Enamik arste on kitsamast tutvusringkonnast,” ütleb Sergey, et usaldusväärsus baseerub lisaks litsentsidele ka paljuski soovitustel. “Kõik meie juures töötavad arstid on igapäevaselt oma erialal tegutsevad spetsialistid,” selgitab arst ja lisab, et nö erru läinud arste nende juurest ei leia.
Kas üldse ja kuidas tehakse läbivaatust video teel?
Läbivaatuseks on kaks võimalust – pilt või video. Patsiendil on juba enne konsultatsiooni võimalik teha probleemist jäädvustus ja edastada see arstile kodulehel oleva chati kaudu.
Millise eriala arsti teenust või milliste terviseprobleemidega enim pöördutakse?
Dr. Saadi sõnul on senistest pöördumistest umbes kaks kolmandikku üldarsti ja psühholoogi konsultatsioonid. Kolmandik kuulub eriarstidele. Palju kasutatakse ka apteekri teenust, mis on klientidele tasuta.
Võimalik on arstiga suhtlemiseks kasutada nii chati, kõne kui videokõne. Milline neist täna kõige populaarsem suhtlusviis on?
Inimesed kasutavad arstiga suhtlemiseks valdavalt videokonsultatsiooni, mis on ilmselt kõige lähedasem päris kontaktile. Videokõne võimaluse puudumisel kasutatakse klassikalist telefonikõne ja konsultatsioonivormina kõige vähem chati.
Mille poolest erineb teenus tavapärasest perearsti vastuvõtust peale selle, et tegemist on kaugteenusega?
Suurim erinevus on retseptide kättesaadavuse ja pikendamise osas, mis telemeditsiini vahendusel võtab oluliselt vähem aega. „Päringu saatmisest retsepti saamiseni kulub 15 minutit,“ ütleb Dr. Saadi. Konsultatsiooni kokkuleppimisega antakse arstile õigus ligipääsuks patsiendi terviseandmetele ning dokumenteerida visiit. Sellest tulenevalt jääb patsiendi digitaalsesse terviseloosse jälg. Üldiselt kasutavad telemeditsiini arstid samu programme, mis perearstid. Lisaks retseptidega seonduvale on võimalik tellida vereanalüüse, uuringuid, väljastada saatekirju ja saada uuringutulemustele selgitusi. Telemeditsiini teenust pakkuvad arstid on oma patsientidele lojaalsed. Igasugusele murele leitakse lahendus ja tullakse vastu. Kui üks arst koheselt vastust ei tea, kaasatakse teine spetsialist. „Perearstikeskustes sellist tuge ei ole“, möönab arst.
Mis saab siis kui kõne mingil põhjusel katkeb? Kas konsultatsioon läheb raisku?
Dr. Saadi sõnul on väga oluline patsientidesse suhtumine. Selleks tehakse kõik endast olenev, et abi oleks kiire ja konsultatsioon meeldiv. Kui kõne mingil põhjusel katkeb, siis uurib arst patsiendilt chati vahendusel, kas on soovi konsultatsiooni jätkata. “Kui ei õnnestu kõnet taastada ja ise näeme, et konsultatsioon polnud täisväärtuslik, siis tuleme vastu ja tagastame raha.”
Kas riigipühadel ja nädalavahetustel on vähem aegu saadaval?
Üldiselt ei eristu nädalavahetused ja riigipühad kuidagi tavapärasest graafikust, mil valvearstid on kättesaadavad 9-22ni. Pisut pikem ooteaeg võib tekkida kitsamate erialade (günekoloog, neuroloog, kardioloog, füsioterapeut jne) puhul.
Kui palju kõnealune teenus arstide tööd üldiselt lihtsustab? Kas see ongi tulevik?
“See on kindlasti üks osa tulevikumeditsiinist, selle organiseerimisest ja korraldamisest,” rõõmustab Dr. Saadi. Kiired lahendused, pädevate ja meeldivate spetsialistide kättesaadavus on oluline. Sergey rõhutab, et telemeditsiini teenus on eriti tähtis neile, kellele arsti juurde minek on piiratud, näiteks linnast väljaspool elavad inimesed.
Arsti sõnul kasutab ta telemeditsiini isegi ja on väga rahul. “Mulle meeldib ja soovitan kõikidele oma sõpradele ka. Maksad 5euri ja saad oma retsepti 15 minutiga kätte.” Eriliselt toob ta välja just füsioterapeudi konsultatsiooni, kus antakse juhiseid ja soovitusi ning jagatakse videoid, mis aitavad füüsise korda saada. Psühholoogilisele nõustamisele pääsemiseks peab mitmel pool järjekordades ootama, kuid telemeditsiini vahendusel pääseb terapeudi jutule vaid loetud tundidega. Arsti sõnul räägivad kõik spetsialistid vähemalt kahte keelt, mistõttu saavad abi ka muukeelsed patsiendid.
Meenub teile mõni eriti südantsoojendav lugu, mil telemeditsiinist oli patsiendile suur abi?
Dr. Sergey sõnul pöördus tema poole ükskord 40ndates naisterahvas, kes kaebas valu rinnus, üleüldist nõrkust ja õhupuudust. Naise juures oli käinud kaks korda kiirabi, kes mingil põhjusel tõsist probleemi ei näinud ja naist haiglasse ei viinud. Saadi konsultatsioon naisterahvaga kestis pea tunnike, mille järel oli selge, et tegemist on ikkagi tõsisema haigusega. Arst määras saatekirja EMOsse ja õige pea selgus, et tegemist oli kopsuarteri tromboosiga. „Võimalik, et päästsime inimese elu,“ ütleb Sergey, et tegemist oli kindlasti õpetliku looga kogu meeskonnale.