2016. aasta detsembri seisuga oli Eestis riiklikult kindlustatuid isikuid kokku 1 237 277. Kokku 73% Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks ning 42% on rahul arstiabi kättesaadavusega. Peamiselt teeb inimestele muret eriarstiabi kättesaadavus (Allikas: Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa uuring 2016). Kindlustatud inimesi on palju ning seetõttu ei jõua abi piisavalt kiiresti abivajajateni.
Vabatahtliku ravikindlustuse eelised:
- võid kasutada eraraviteenuseid ning vältida riiklikke ootejärjekordi;
- saad arstiabi ka siis, kui Sul puudub riiklik haigekassa;
- vajadusel võid ravile minna välismaale.
Ravikindlustuspoliise müüakse pakettidena. Näiteks ainult haiglaravikulud või haiglaravi ja pere- ning eriarsti teenused või lisaks ka hambaravi ja rasedus, sünnitus. Mida laiem pakett ja rohkemaid raviteenuseid hüvitatakse, seda suurem on kindlustuse makse. Kuna ravikindlustus ei ole Eestis veel üldtuntud toode ja kindlustuspakette on palju, siis soovitab IIZI ravikindlustuse spetsialist Ain Niineste alati asjatundjaga nõu pidada, et midagi olulist märkamata ei jääks ning õige valik tehtud saaks.
Oluline on arvestada, et
- kindlustada saab end vaid ootamatuteks, ettenägematuteks juhtudeks. Kui on uuringud pooleli või oled diagnoos saanud, siis nende kulude katteks enam kindlustust teha ei saa.
- kindlustuse hind sõltub eelkõige kindlustatu vanusest. Hinda võivad mõjutada veel riskiohtlikud ametid, igapäevased harrastused vms.
- enne lepingu sõlmimist küsib kindlustusselts infot tervise kohta. Juba olemasolevad terviseprobleemid võivad oluliselt mõjutada kindlustuslepingu sõlmimist.
Kui oled korra kindlustuslepingu juba vormistanud, siis saab seda mugavalt jätkata aastast aastasse ning seda enam ei muudeta. Isegi siis, kui hiljem raske haigus diagnoositakse. Kindlustus hüvitab haiguse korral vajaliku ravi saamise. Vabatahtlik ravikindlustus tuleks sõlmida siis, kui tervisemuresid veel ei ole ning soovid tulevikus end kindlamana tunda.