Vabatahtlikust ravikindlustusest on saanud kindlustusturu superstaar

8. märts 20234 min lugemist
Vabatahtlikust ravikindlustusest on saanud kindlustusturu superstaar

Eestis kehtib riiklik ravikindlustus. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa inimese haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne. Kuid kas sellest piisab?

Kui tundub, et riikliku ravikindlustuse alusel pakutav teenus ei ole piisav, et saada kiiresti kvaliteetset abi või inimesel puudub riiklik ravikindlustus, on soovitav sõlmida vabatahtlik ravikindlustus ehk tervisekindlustus. Peamised eeliseid vabatahtliku ravikindlustuse puhul on lühikesed ootejärjekorrad nii üldarstide kui eriarstide vastuvõttudele, võimalus pääseda eriarsti vastuvõtule ilma perearsti saatekirjata ning erakliinikute võimalike kõrgete hindade kompenseerimine.

IIZI tootearendusosakonna juhi Liisi Murde sõnul on hetkel vabatahtlik ravikindlustus kindlustusturu nõutuim toode, mille müük on tänavu kasvanud 105%. Tervisekindlustust sõlmivad endale inimesed ise, kuid järjest rohkem hindavad ka tööandjad oma töötajate heaolu ja tervist ning tööandjapoolne ravikindlustus on saanud paljudes ettevõtetes töötajate motivatsioonipakettide osaks. Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika kohaselt tegi mullu 1260 tööandjat täiendava ravikindlustuse, kindlustades kokku 48 400 töötajat. Lepingute arv kasvas aastaga 52 protsenti ja kindlustatud töötajate arv suurenes 72 protsenti.

Kindlustusspetsialisti sõnul peab kindlustust sõlmides eraisik üldjuhul esitama andmed enda tervisliku seisundi ehk põetud haiguste ja traumade, töö iseloomu ja hobide kohta. Kui aga ravikindlustuse sõlmib töötajale ettevõte, siis IIZI puhul on tarvis vaid töötaja nime, isikukoodi ja tema valitud paketti.

„Samuti kogub aina rohkem populaarsust ka nii-öelda telemeditsiin,” ütleb Murde. „Telemeditsiin võimaldab teostada arstikonsultatsiooni telefoni- või videokõne vahendusel, kliendile sobival ajal ja kohas, enamasti juba samal päeval ja ka õhtuti ning riiklikel pühadel. Arstiabi on alati kättesaadav, olenemata asukohast ja ajast. Teenuseid pakuvad tavameditsiinis praktiseerivad perearstid, psühhiaatrid ja muud erialaarstid.”

Vabatahtliku ravikindlustuse kaitse saab valida vastavalt oma vajadustele, alustades esmavajalikust – telemeditsiiniarsti vastuvõtt, vajalikud analüüsid, uuringud ja vaktsineerimised, kuni kaitseni, mis sobib ka riikliku ravikindlustuseta isikutele, pakkudes kaitset ka näiteks haiglaravi ja kriitiliste haiguste korral ning kompenseerides retseptiravimid

„Meie kogemus ütleb, et üldjuhul valitakse kaitse, mis kataks üld- ja eriarstiabi, hambaravi ja -hügieeni, profülaktilisi tervisekontrolle ning vaktsineerimisi,” ütleb Murde. „Ent kaitse saab valida sellise, mis kataks taastusravi, sealhulgas õnnetusjärgse taastusravi ja vajalikud abivahendid ning õnnetusjärgse hambaravi.

Lisaks tervisekindlustusele soovitame sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse, mis aitab pärast õnnetust majanduslikult paremini toime tulla.”

Kuidas tulla toime spordi käigus saadud vigastustega?

„Tervisekindlustus katab kulud arstiabile, olenemata, kas tegemist on haigusega või õnnetusega, aga kindlasti peab enne lepingu sõlmimist tutvuma lepingu tingimuste välistustega, et veenduda, kas harrastatav spordiala on ikka kaitse all,” ütleb ekspert spordivigastuste kindlustamise kohta. Ta lisab, et üldjuhul on välistatud kahjud, mis on tekkinud selliste vigastuste tagajärjel, mis on saadud mõne suure riskiga spordi- või huvialaga tegelemisel, samuti profispordis või selle treeningus. Suure riskiga alad on näiteks motosport, benji-hüpped, poks, mägironimine, kiir- ja sööstlaskumine, mootorita õhusõidukiga lendamine, langevarjuga hüppamine jm ekstreemspordialad ning teised samalaadseid riske sisaldavad alad.

„Üldiselt soovitame spordiga tegeledes kindlasti sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse. Õnnetusjuhtumikindlustust on võimalik sõlmida ka nii, et kaetud on just konkreetse spordialaga tegelemine võistlustel ja treeningutel. IIZI on õnnetusjuhtumikindlustuse osas teinud koostööd erinevate spordiklubide ja spordiliitudega,” räägib Murde. „Õnnetusjuhtumikindlustus aitab pärast peale õnnetust majanduslikult paremini toime tulla. Ja välismaale treeninglaagrisse või võistlustele sõites tuleks kindlasti juurde sõlmida ka reisikindlustus, mis kehtiks ka konkreetse spordiala võistlustel ja treeningutel.”

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid kui ta saab õnnetuse korral, sealhulgas sportides, vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on mitmesugused traumad nagu venitused, põrutused ja luumurrud. Pakutavad hüvitise liigid on näiteks päevaraha ja/või haiglapäevaraha ehk ajutise töövõimetuse hüvitis, mida makstakse õnnetuse järel haiguslehel oldud ravipäevade eest, et säiliks igakuine sissetulek. Samuti valuraha ehk ühekordne hüvitis ajutise vigastuse korral ning püsiva puude hüvitis, mis tagab toimetuleku, kui õnnetuse järel tekib püsiv tervisekahjustus. Lisaks on surmajuhtumi hüvitis, mis aitab lähedastel majanduslikult toime tulla ja leevendada võetud finantskohustusi.

„Lepingut sõlmides tuleks kindlasti  tähelepanu juhtida sellele, millise spordialaga ja mis tasemel tegeletakse. Sportlase tasemest, spordialast ja treenimise sagedusest lähtuvalt määratakse kindlustuse hind ja spordi kindlustuskaitse,” täpsustab Murde.

Ravikindlustus teeb arstiabi kättesaadavamaks

IIZI Tervisega saad alati arstiabi

Täienda oma riiklikku ravikindlustust! IIZI Tervis katab kulud, mida Haigekassa ei korva.

Vaata pakette